Heaolu saab hinnata mitmete näitajate põhjal

Majanduse käekäigu ja ühiskonna heaolu mõõtmiseks kasutatakse tänapäeval eripalgelisi näitajaid – majandusliku poole pealt sissetulekute, tarbimise ja toodangu näitajaid, aga ka rohkem sotsiaalsfäärile keskendunud inimarenguindeksit, õnneliku planeedi indeksit, tarbijate rahulolu uuringuid jpm, mille kohta avaldavad infot nii ÜRO kui OECD.

Eestis on enim tsiteeritav majandusnäitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP). Näitaja pärineb suure depressiooni järgsest ajast, mil otsiti võimalusi majanduse trendide regulaarseks jälgimiseks. 1934 esitas Simon Kuznets SKP kontseptsiooni, mille eesmärgiks oli hinnata majanduses toodetavate hüviste hulka. Tagamaks riikidevahelist võrreldavust, kehtestati hiljem ÜROs näitaja rahvusvaheline standard. Euroopa Liidul on SKP arvestamise kohta selle standardi põhjal eraldi eeskirjad, milledele on antud seaduse jõud ja millede täitmine on kõigile liikmesriikidele kohustuslik. Eeskirjad puudutavad nii arvestusmetoodikat kui ka andmete avaldamise korda.

Statistikaamet lähtub SKP arvutamisel Euroopa statistikute kogukonnale  kehtivatest ELi eeskirjadest. Nii on Eesti andmed võrreldavad nii Euroopa kui ka muu maailma riikide andmetega, kes oma majanduse edenemist ÜRO standardist lähtuvalt mõõdavad. Kuna meid ümbritsev maailm on pidevas muutumises, siis peavad muutuma ka selle maailma mõõtmise reeglid. Uue, maailma majanduse mõõtmist ajakohasena hoidva standardi juurutamine on rahvusvaheline suurettevõtmine, mis ÜRO riikides juba mõned aastad teoksil; Euroopas kulmineerub ühine standardivahetus sel sügisel.