- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,11
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sanktsioonid koos lahendusjuhisega
On väga oluline, et koos sanktsioonidega antakse edasi ka sõnum, et kui Venemaa Ukrainas tagasi tõmbab, ollakse valmis need kohe üle vaatama.
Venemaa soovimatus Ukraina küsimuses tõsimeeli läbirääkimislaua taha istuda tagas neile uued ja mõjusamad sanktsioonid. Nii USA kui ka Euroopa Liit rõhutasid uusi sanktsioone kehtestades selge sõnaga, et on valmis need tagasi pöörama, kui Venemaa näitab oma tegudega tõelist tahet Ukrainas rahu taastada.
Toimetuse hinnangul ongi väga oluline, et koos sanktsioonidega antakse edasi ka sõnum, et kui Venemaa Ukrainas tagasi tõmbab, ollakse valmis kohe sanktsioonid üle vaatama. See osutab lahenduse poole kõigile, kes seda soovivad. Isegi kui idanaabri riigisisesest propagandamasinast on raske läbi murda, suureneb rahu toetajate arv järjekindlalt ka Venemaal.
Kaubandussõda pole kellelegi hea. See, et kaubandussõda USA ja Euroopa Liidu ning Venemaa vahel võtab tuure juurde ja pinged teravnevad, ei ole hea kellelegi. Seda enam, et ka Venemaa on valmis Lääneriikide poole majanduslikke vastusamme astuma.
Ent kui sanktsioonide teed on mindud, keerab ettepandud tingimuste mittetäitmine paratamatult vinti juurde ja toob kaasa sanktsioonide karmistumise. See on sellisele taktikale olemuslik. Kaalukausil on ikkagi Ukraina iseseisvus ja riiklik terviklikkus.
Euroopa Liit kehtestas uued sanktsioonid hulgale Venemaa energia- ja kaitsetööstusfirmadele. Sanktsioonid tõkestavad firmade juurdepääsu ELi kapitaliturgudele ning keelustavad nii sõjaliseks kui ka tsiviilkasutuseks mõeldud kaupade müügi.
Suurtest energiakompaniidest on nimekirjas Rosneft, Transneft ja Gazprom Neft. Suurtest kaitsetööstusettevõtetest Oboronoprom, United Aircraft Corporation ja Uralvagonzavod. USA süvendab ja laiendab samuti meetmeid Venemaa finantssektori, energeetika ja kaitsetööstusettevõtete vastu.
Seega – nagu USA president Barack Obama oma avalduses toonitas – on sanktsioonide teravik suunatud just Venemaa president Vladimir Putinile ning tema lähikonnale olulistele ettevõtetele ja valdkondadele. Sellega edastatakse sõnum sanktsioonide tagasitõmbamise tingimuste kohta eeskätt neile, kellel on Putinile ja tema plaanidele suurim mõju. Mängitakse Putini lähedastele oligarhidele. Kui seni toimunu on nende jaoks olnud suuresti retoorika, siis nüüd on sanktsioonid tunnetatavad märksa isiklikumalt. Aga ka lahendus on lähedal.
Sõjavastaste arv kasvab. Teise suure sihtgrupina, kellele lahendust kommunikeerida, saab nimetada kõiki Venemaa inimesi, kes on sõja vastu Ukrainas. Mida kauem sõda kestab, seda suuremaks kasvab nende arv ja mõjukus, juba seetõttu, et info hulk tegelikult toimuva kohta üha suureneb. Küll vähehaaval, aga silmad avanevad ka Putini riikliku propaganda kiuste.
Edastada lihtsat sõnumit – pole sõda, pole agressiooni Ukrainas, pole ka sanktsioone – ei ole kindlasti kerge, aga see on hädavajalik.
Kõige paremini mõjuks sellise sõnumi levikule muidugi see, kui olukord Ukrainas liiguks poliitilise lahenduse kaudu normaliseerumise poole ning tekiks võimalus tõepoolest sanktsioone leevendada. Võib olla kindel, et seda Lääs ka teeks, sest kahju praegusest punnseisust on ju siitpooltki vaadates väga suur. Sealhulgas Eestiski.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele