Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui kiire on olnud Eesti kasv?

    Eestil on põhjust oma majandusarengu kiiruse üle uhke olla, kirjutab Centari keskuse vanemanalüütik Sten Anspal.

    Rääkides inimestega ja lugedes arvamusavaldusi ajakirjanduses torkab mulle tihti silma teatava pettumuse ja Eesti senise majandusarenguga rahulolematuse toon. Iseseisvat Eestit on nüüdseks olnud üle kahekümne aasta, oleme liitunud kõikvõimalike riikide ühendustega ja üleüldse läbi ja lõhki läänestunud — vähemalt võrreldes sellega, milline meie ühiskond oli üheksakümnendate alguses. Oleme ehitanud üles institutsioone ja säravaid-läikivaid hooneid, kuid elatustasemest rääkides on etteheited varmad tulema: palju vaesust, palgad närused, hinnad Euroopa tasemel, keskmine palk on madal ja üleüldse ei saa seda peaaegu keegi; miinimumpalk on sootuks olematu jne.
    Kohati jääb kõlama küsimus, et meil on olnud aega arenenud riikide hulka jõuda küllalt, kuidas siis on juhtunud nii, et oleme nõnda äpardunud ühes kõiges olulisemas näitajas. Hea küll, viieteistkümne aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka jõudmise eesmärgi üle naeravad tänapäeval kõik. Aga mida tagasivaatavalt arvata sellest, mida me oleme saavutanud viimase paarikümne aastaga? Kui kiire on olnud Eesti kasv?
    Vaatame alljärgnevalt majandusarengu üht põhinäitajat, SKPd inimese kohta, ja proovime panna selle teiste riikide saavutuste konteksti. Vaatame SKP taset inimese kohta püsivhindades aastal 2011 ja aastal 1992. Penn World Table andmebaasi kohaselt on see näitaja nimetatud ajavahemikus kasvanud ligikaudu 8 600 USA dollarilt u 20 100 dollarile ehk pea 2,3 korda.
    On seda vähe või palju? On ju palju teisi riike, kus kasv on olnud märgatavalt kiirem kui Eestis — nagu näiteks Hiina, mis suudab aastast aastasse näidata peadpööritavaid kasvunumbreid. Ainult kasvuprotsente vaadates pole Eestil sellele eriti muud midagi vastu panna kui mõned buumiaegsed näitajad, kuid pikema perioodi keskmisena on pilt teistsugune. Oluline on võrdlus esitada kogu perioodi kohta, mida soovime hinnata.
    Samuti tuleb selleks, et võrdlus oleks õiglane, tähele panna ühte asja: keskmine hiinlane on keskmisest eestlasest palju vaesem. Madalamalt arengutasemelt on lihtsam kiiret kasvu saavutada kui kõrgelt (eeldusel muidugi, et kasvueeldused on täidetud — paraku on ka ohtralt näiteid vaestest riikidest, kes kuhugi kasvama ei kipu).
    Seega, kui tahame võrrelda Eesti arengut viimaste kümnendite jooksul teiste riikidega, tuleks võrdluse aluseks võtta aeg, mis kulus SKP kasvamiseks Eesti lähtetasemest 90ndate alguses kuni selle tasemeni, mille oleme saavutanud praegu.
    Alljärgnevalt olemegi pannud ritta riigid selle järgi, mitme aastaga jõudis nende SKP per capita tasemelt, mis oli mitte suurem kui Eesti tase 1992. aastal, tasemele, mis oli vähemalt võrdne Eesti omaga 2011. aastal. Panime joonisele ainult need riigid, kellel see võttis aega vähem kui 35 aastat.
    Allikas: Penn World Table, Indrek Seppo (CENTAR) arvutused
    Mida me sellelt pildilt näeme? Esikohta jagavad Hong Kong, Korea ja Taiwan. Kokku edestab Eestit oma kasvu kiirusega seitse riiki: neli Aasia tiigrit, väike Macao ja naftariik Omaan, Euroopat esindamas vaid Portugal oma 1985.-2001. aasta kasvuspurdiga. Kõigil teistel riikidel on Eesti lähtetasemelt 2011. aasta tasemeni jõudmine võtnud kauem. Neil riikidel, keda pildil pole, on see võtnud üle 35 aasta.
    Õigupoolest on joonis Eesti suhtes veidi ebaõiglane. Nimelt leidis 1990ndate keskel aset majanduslangus, mille tulemusena Eesti SKP inimese kohta langes allapoole 1992. aasta taset ja jõudis selleni tagasi alles 1997. aastal. Nii et sama korrektne oleks öelda, et Eesti suutis vähem kui 8 600 dollari suuruselt per capita SKP tasemelt 20 100 dollarini jõuda 15 aastaga. Selle tulemusega oleks Eesti neljandal kohal, vaid aasta võrra pikema ajaga kui Aasia tiigrite kasvuspurt.
    Eestil on põhjust oma majandusarengu kiiruse üle uhke olla — see jääb samasse suurusjärku riikidega, kes on oma fenomenaalse kasvutempo poolest õigusega kuulsad. Meenutage seda järgmine kord, kui keegi kuulutab Eesti majandusarengu äparduseks.
    Selle jutuga ma ei taha sugugi naeruvääristada ega pisendada ühtki sotsiaalprobleemi Eestis. Tahan lihtsalt osutada sellele, et ootused elatustasemele — küllap põhjapoolsetest eeskujudest inspireerituna — paistavad Eestis olevat kasvanud kiiremini kui ühegi riigi tegelik majanduskasv maailma majandusajaloos. Selleks, et elatustase tõepoolest nendele ootustele järele jõuaks, ongi lihtsalt vaja rohkem aega kui seni on arvatud.
    Allikas: Centari blogi
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.