Pidurite mahavõtmiseks on vaja uut parteid
Eestis on tunda kodanikuühiskonna tugevnemist, ent täna ei saa rahvaalgatusühendused ja valimisliidud riigikogusse kandideerida. Eestis tekkinud stagnatsiooni murdmiseks on vaja uut erakonda, sest meie arengu jätkumiseks peab muutma seadusi, tõdeb Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland.
Paarkümmend aastat tagasi viidi Eestis läbi tohutud muutused: taastati demokraatlik riigikord, toimus suurejooneline erastamine, raha- ja maareform, valmistuti liitumiseks Euroopa Liidu ja NATOga. Kuid sellest ajast on kaasa tulnud ka palju dogmasid, millest paljud on aegunud. Näiteks riigikogu liikmete arv 101 on selgelt liiga palju nii väikese elanikkonna esindamiseks.
Haldusreformi vajalikkust tunnetavad kõik, sest vallamajade paiknemine iga paarikümne kilomeetri järel ei ole regionaalpoliitiliselt mõistlik. 21. sajandi e-riigis tuleb anda võimalus moodsaks ja efektiivseks kohaliku võimu teostamiseks. Sealhulgas pean väga oluliseks külavanemate rolli külaelu korraldamisel. Kes peaks teadma paremini kui külavanem, kes kogukonna inimestest tegelikult sotsiaalabi vajab ning millisel määral. Kas siis töötuks jäämise või haiguse tõttu või näiteks üksikemana toime tulemiseks. Külavanemad on otsedemokraatia põhimõttel valitud inimesed, mistõttu võiks neil olla ka reaalne võim koos juhi õiguste ja kohustustega.
Jäik dogma on Eestis olnud ettevõtte tulumaksu puudumine ja suhteliselt madal üksikisiku tulumaks. Keegi ei julge isegi küsida, kas see on tänases Eestis hea. Statistika näitab, et ettevõtte tulumaksuvabastus reinvesteeritud kasumilt ei ole enam investoritele atraktiivne, pigem kasutatakse seda kurjasti, viies raha Eestist välja. Üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi tuleks aga tõsta, sest see aitaks oluliselt suurendada õiglusetunnet inimestes, kes teenivad väiksemat sissetulekut, ja kergendaks ettevõtjate maksukoormust. Sotsiaalmaksule peab kehtestama kindla lae, sest praegu on Eesti sotsiaalmaksusüsteem ettevõtluse arengut pärssiv.
Üks meie suurematest probleemidest on inimeste väljaränne, eeskätt just oma riigis pettunute mujale minek. Kohe nüüd ja praegu tuleb kogu regionaalpoliitika läbi mõelda, kaasates nendesse aruteludesse kohalikud inimesed, teadlased ja eksperdid. Maapiirkondades elu säilitamine on ka suuresti julgeoleku küsimus. Midagi ei ole teha, riigil tuleb maale investeerida. Alates infrastruktuurist, mis loob aluse ettevõtete tekkimisele maale - teed, kanalisatsioon, kommunikatsioonid. Ning lõpetades lasteaedade, politsei, päästeameti ja elementaarse arstiabi kättesaadavusega.
Edukas Eesti vajab värsket, asjadele uut moodi lähenevat poliitilist jõudu, mis suudaks teha revisjoni Eesti arengut pärssivate dogmade hulgas. Vaid see võimaldab meil edasi liikuda tubli vedurina, mitte suurte sabas lohiseva pooltühja vagunina.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Autor: Peep Talimaa, Kristiina Ojuland