Mait Kraun • 17. august 2015 kell 14:15

Arenevad turud teevad vähikäiku

Arenevate turgude allakäigu hea näide on Brasiilia.  Foto: EPA

14 aastat tagasi armus Wall Street suurte arenevate riikide turgudesse, mille kohta kasutatakse tihtipeale akronüümi BRICS. Tundus, et neisse tehtud investeeringud on kindlad võitjad.

Nüüd, pärast suuri tõuse ja järske langusi, tundub, et enamik BRICSi riike (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina, Lõuna-Aafrika Vabariik) – ja ka teisi arenevaid riike – on suured kaotajad.

„Igat arenevat riiki on pärast viimast majanduslangust kummitanud omad probleemid,“ ütles Meelis Maasik Swedbank Marketsist. „See on muutnud aktsiaturud üsna heitlikuks ja investorid närviliseks.“

Arenevaid turge rõhuvad nii toorainete hinnalangus, dollari tugevnemine kui ka poliitilised mured.

Viimase viie aasta jooksul on arenevaid turge koondav MSCI Arenevate Turgude indeks kukkunud 10,4 protsenti ja aasta algusest on indeks odavnenud üle 8 protsendi. Kardetakse, et stagnatsioon võib kesta veel 4-5 kõhetut aastat ja arenevaid turge tabab niinimetatud kadunud kümnend.

„Eelmisel kümnendil ootamatult sülle kukkunud rikkus on asendunud lahja supiga,“ ütles Harvard Kennedy Schooli ökonomist Carmen Reinhart, kes on maailma üks tituleeritumaid finantskriiside ja arenevate turgude eksperte.

Üks tuntumaid arenevaid turge koondav börsil kaubeldav fond (ETF) on Emerging Markets Index ETF (EEM). Lisaks sellele on võimalus leida instrumente piirkondade ja riikide kaupa. Aktsiate puhul on Ladina-Ameerikas selleks näiteks ILF, Hiinas FXI, Venemaal RSX ja Indias INP. Võlakirjade puhul võib kaaluda suurimat arenevate turgude indeksatktsiat iShares JPMorgan USD Emerging Markets Bond ETF.

Erinevate turgude ETFe saab otsida veebisaitidelt www.etf.com või www.etfdb.com.

Allikas: Meelis Maasik Swedbank Marketsist

Mitme riigi majandus langeb

See polnudki nii ammu, kui BRICSi riike peeti maailmamajanduse kasvumootoriteks. Nüüd on Brasiilia ja Venemaa sattunud sügavasse majanduslangusesse, mille on suuresti tekitanud toorainete hinnalangus. Hiina majandus aga aeglustub ja aktsiaturg kukub.

„Just siis, kui tunneli lõpust on paistma hakanud majanduse taastumise märke, on tulnud pinnale uued probleemid,“ kommenteeris Maasik. „Need võivad olla poliitilised, kinnisvaraga seotud probleemid või toormehindadest tulenevad rahalised raskused.“

Brasiilia võitleb kõrge inflatsiooni, madalate toorainehindade ja poliitilise ebakindlusega. 2016. aasta suveolümpiamängude korraldamine võib riigi majandust veelgi koormata. 2015. aasta esimeses kvartalis kukkus Brasiilia majandus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,6 protsenti.

Türgi majanduskasv on märkimisväärselt aeglustunud ja 2014. aasta 2,9protsendilist kasvu nimetasid eksperdid pettumuseks. Selline protsent on arenenud majanduste puhul hea (näiteks USA). Arenevate turgude puhul on see aga tagasihoidlik protsent. Kasvu pidurdab poliitiline ebastabiilsus, kapitali sissevoolu aeglustumine ja sõda Islamiriigi ja Süüria vastu.

Venemaad on räsinud odav nafta ja rahvusvahelised sanktsioonid. IMF prognoosib, et 2015. aastal kukub riigi majandus 3,4 protsenti.

Hiinat kimbutab jahenev majandus, mis on tingitud kesisest sisenõudlusest ja ekspordi vähenemisest. Eelmisel nädalal devalveeris Hiina Keskpank ka jüaani, et eksporti turgutada. Riigi majandus kasvab 24 aasta aeglaseimas tempos.

Pikemas perspektiivis võib mõju olla aga tunduvalt suurem. Ligipääs välisfinantseeringutele ja tehnoloogiale on piiratud – see vähendab investeeringuid ja muudab Venemaa majanduse vähemefektiivseks. „Kauakestvad sanktsioonid võivad põhjustada keskpikas perioodis SKPs kumulatiivse, 9protsendilise languse,“ teatas IMF.

Poliitilised mured

Paljudes riikides on probleem ka poliitika suund. Viimastel nädalatel on Hiina valitsus võtnud suuna riigi aktsiaturu langusele pidurit panna. Brasiiliat kummitab president Dilma Rousseffi suuremahuline korruptsiooniskandaal. Rousseff on seadnud eelarve kärpimisele takistusi ja see võib riigi krediitireitingu all viia.

Seekord on arenevad majandused siiski palju paremas olukorras kui eelmistel kriisiaegadel. Paljud ettevõtted on suurendanud oma laenukoormust, aga valitsused on üldiselt oma laenamist vähendanud.

Siiski näevad paljud analüütikud, et olukord muutub halvemaks. 23 suuremast arenevate turgude valuutast 14-le ennustatakse 2016. aastaks dollarisse odavnemist, selgub Bloombergi kogutud andmetest. Arenevate turgude MSCI indeksi ettevõtete kasumiprognoosid on kukkunud madalaimatele tasemetele alates 2009. aastast.

„See on aegluubis kriis,“ ütles UBS Groupi arenevate turgude strateeg Bhanu Baweja. „Tõsisemad väljakutsed on veel ees.“

Lisatakistus on tugev dollar

USA kõrgemate intressimäärade perspektiiv lisab süngust ainult juurde. Valuutad, alates Lõuna-Aafrika Vabariigi randist kuni Malaisia ringgitini, olid see nädal languses, sest kardetakse, et Föderaalreserv võib juba järgmisel kuul baasintressimäärasid tõsta. Tõsi, nädala lõpus tingis Aasia valuutade nõrgenemise suuresti hoopis Hiina jüaani devalveerimine.

Tugevam dollar survestaks toorainete hindu veelgi. Toormehinnad kukkusid juulis 13 aasta madalaima tasemeni ja tundub, et hinnalangus võib jätkuda. Jätkuvat langust prognoositakse nii rauamaagile kui ka vasele. Paljude arvates ei hakka nafta hind niipea tõusma. Samuti suurendab tugevam dollar võlakoormust arenevate riikide ettevõtetel, kes on laene võtnud just USA dollarites.

Numbrid on vaieldamatult nagu ämber külma vett. Arenevate riikide valuutad on kukkunud madalaima tasemeni alates 1999. aastast ja võlakirjad, mis on nendes valuutades noteeritud, on kustutanud viie aasta tõusu.

Hiinal on palju potentsiaaliMartin Hendre, Danske Capitali aktsiainvesteeringute juht

Arenevaid turge viis aastat ette prognoosida ei ole väga võimalik. Hiina Keskpanga devalveerimisotsuse valguses on pilt arenevatel turgudel muutunud taas segasemaks ning volatiilsus arenevate turgude valuuta-, võlakirja- ja aktsiaturgudel jääb jätkuvalt kõrgeks.

Arenevate turgude termin on mõnevõrra vananenud. Selle alla kuuluvad nii majanduslikult kui ka kapitaliturgude arengu mõistes väga erinevad riigid. Just selle tõttu ei poolda ma arenevatele turgudele investeerimist turuväärtuse alusel koostatud üldindekseid järgivate ETF-ide või fondide kaudu. Pigem teeks valikud kitsamate regioonide lõikes.

Üldiselt võttes on praegu tugevamad arenevad turud kõrgema majanduskasvu ja tooraineid importivad Aasia riigid (sh Hiina ja India), aga ka Aasia riigid, mis ekspordivad palju ja mille valuutad on viimasel ajal odavnenud (Lõuna-Korea, Taiwan). Selgelt on kõige kehvemas olukorras riigid, mis ekspordivad toorained ja omavad dollarites nomineeritud võlga, näiteks võib tuua Ladina-Ameerika riigid, Venemaa ja Türgi.

Minu isiklik eelistus on arenevate turgude puhul Aasias, seal hulgas Hiina, Hongkong, Taiwan ja India. Ehkki Hiina kapitaliturul on mitmeid väärastusi (kõrge laenuvõimendus, spekulatiivsus, kehv ettevõtete juhtimine, keskpanga ekkumised) ja hetkel ei ole sinna investeerimine kuigi mõistlik, pakub perspektiivi asjaolu, et Hiina kapitaliturud avanevad, toimub innovatsioon ning kujuneb sisetarbimisele orienteeritud majandus. Head võimalust pakuvad ka hea finantsaruandlusega üksikud ettevõtted Ida-Euroopa riikides, kus ettevõtete suhteline hinnatase on arenevate turgude sekka liigitamise tõttu kohati madalam kui lääne alternatiivide puhul.

Julgemale investorile palju võimalusi

Aktsiaturge vaadates on asi selge – arenevate turgude ja arenenud turgude aktsiatel on väga suur lahknevus. Alates 2010. aastast on MSCI indeks kukkunud 10 protsenti. Arenenud riikide aktsiaturud on kallinenud aga ligi 50 protsenti.

Siiski – kuna turud on kukkunud tublisti, võivad tähelepanelikud investorid leida ka arenevatelt turgudelt häid investeerimisvõimalusi.

LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees ütles, et arenevate turgude puhul võiks jälgida riike, mis tegelevad toorainete impordi, mitte ekspordiga. Seega peaks jälgima arenevaid turge, kes saavad toorainete hinnalangusest kasu, mitte kahju.

„Arenevatest turgudest eristub toormeid importiva regioonina selgelt Kesk- ja Ida-Euroopa, mille hulka kuulub ka näiteks Baltikum,“ ütles Kiivramees. Nende riikide hulgas on ka Türgi ja India, aga Türgi on poliitilise riski tõusu tõttu oma võimalused maha mänginud ja India puhul on olnud mitu aastat väga kõrged ootused, mis pole realiseerinud. 

Kiivramees soovitas, et pigem tuleks otsida uuest keskkonnast suurimaid võitjaid, kes on lääne tarbijale suunatud ettevõtted.

Kadunud kümnendist vara rääkida

Meelis Maasik ütles, et tõenäoliselt on siiski natuke vara öelda, et tegemist on „kadunud kümnendiga,“ kuna praegustelt tasemetelt on loodud hea stardilävi, et pakkuda investoritele järgnevate aastate jooksul head tootlust.

„Oleme olukorras, kus arenevate turgude aktsiad on muutunud fundamentaalselt odavaks nii ajalooliselt kui ka võrreldes arenenud riikide aktsiatega. Nende aastate jooksul on arenevate riikide majanduskasv olnud keskmiselt poole kiirem kui arenenud riikide majanduskasv,“ nentis Maasik.

Kui võrrelda hinnangulisi kasumi ja hinna suhteid, siis on arenevate turgude hinnatase arenenud turgudega võrreldes madalaimal tasemel alates 2006. aastast.

Julgematele investoritele võiks huvi pakkuda ka näiteks Brasiilia. Sealset turgu jälgiv iShares MSCI Brazil ETF (börsil kaubeldav fond) on alates 2011. aasta algusest kukkunud juba üle 65 protsendi. Tegemist on madalaima tasemega alates 2005. aastast.

Riigi keskpank viitas, et intressimäärade tõstmise tsükkel on läbi ja nüüdsest hakatakse intresse langetama. Madalamad intressid peaksid aktsiaturule aga positiivselt mõjuma. Samas tuleb olla ettevaatlik – mitmed analüütikud ennustavad küll lühiajalist tõusu, aga pikaajaliselt on turg jätkuvalt langustrendis. Seega võiksid positsioonide võtmist kaaluda pigem kauplejad.

Siiski tuleb olla väga ettevaatlik. Erinevate faktorite koosmõju – tugev dollar, madalad toorainehinnad, Hiina aeglustumine ja intressimäärade tõus – võib tekitada olukorra, kus majanduslangus arenevates riikides kujuneb märkimisväärseks.

Olukord piinlikult sarnane 90-datega

LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees nentis, et 2011-2012. aastal alanud stagnatsioon on väga sarnane 1993. aastal alanud seisakuga, mil arenenud turud näitasid järgneva kümnendi jooksul tunduvalt paremat tootlust.

„1993. aasta väljavaates kirjutas IMF, et majanduse taastumine USAs oli vaevaline, Euroopa oli valuutakriisis ja ainus roheline oaas majanduses oli arenevad turud, kuhu oli voolanud suurel hulgal raha,“ ütles Kiivramees. Tema sõnul on see kui deja vu aastatest 2011-2012. 1993. aastal tehti arenevatel turgudel aga tipud ja järgmised kümme aastat liiguti külgsuunas, nentis ta.

S&P500 tootlus ületas 90-dates arenevaid turge | Create infographics

Mustrid on Kiivramehe sõnul olnud üllatavalt sarnased ka sellel kümnendil. Tema sõnul vaatavad investorid arenevaid turge eelmise kümnendi võtmes ja arvatakse, et trend jätkub. Iga väiksem langus on justkui ostukoht. Tegelikult on trendid kui peegelpilt hoopis üleelmisest kümnendist.

S&P500 vs Arenevad Turud | Create infographics

Hetkel kuum