Venemaa kapitalistide põlvkonnavahetus tuleb valulik

Venemaa miljonäride ja miljardäride seas tehtud küsitlused näitavad, et ettevõtete üleandmine uutele omanikele on üsna keeruline ning riigi seadusandlus ei toeta seda. Enamik vastanutest märkis, et see on nende jaoks suur probleem.

„Suurte ettevõtete omanikud on nagu pantvangid,“ lausus Londoni ülikooli professor Alena Ledeneva, kes on Venemaa võimustruktuure uurinud juba kakskümmend aastat. Ledeneva lisas, et kuigi suurte korporatsioonide omanikud võivad teha ettepanekuid kaasata ettevõttesse oma lapsi, otsustab ainult Putini süsteem, kas anda ideele roheline tuli või ei.

PricewaterhouseCoopers LLP 2014. aastal koostatud uuringust selgub, et pooled küsitletud ettevõtete omanikest plaanivad oma firma tulevikus müüa. Seda on kaks korda rohkem kui globaalne keskmine näitaja. Moskva Skolkovo haldusjuhtimise kooli uuringu kohaselt leidis üle poole küsitletutest, et Venemaa suured ettevõtted ei kujune perekonnaettevõteteks. PricewaterhouseCoopersi uuringus küsitleti 2484 ettevõtte juhti 40 riigist, Skolkovo uuringus analüüsiti 39 Vene ettevõtte juhi vastuseid.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov antud teemal kommentaare ei jaganud.

Probleem, millega Vene rikkad silmitsi seisavad, on omane vaat et üksnes Venemaale. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaale omane väga tugevatel isiklikel suhetel põhinev süsteem, mis järgib suuremalt jaolt kirjutamata seadusi. Taoline kord on üha tugevamaks muutunud just Vladimir Putini ajal.

Ilja Solarev UBS Wealth Managementist märkis, et süsteem, kus üha vananev ettevõtjate põlvkond otsustab oma ärid maha müüa ning mitte järglastele edasi pärandada, on omane üksnes Vene turule.

Skolkovo uuringust selgub, et Venemaale omapärase süsteemi osana on suurettevõtjad aastakümneid pidanud juurutama riigiametnikega häid suhteid, mistõttu on neil kogunenud hulk nii-öelda mittemateriaalset vara, mida pole nii lihtne järgmisele generatsioonile üle kanda.

Üks Vene suurrikas, kes hoolimata raskuste rägastikust oma last ettevõtte etteotsa tahab upitada, on miljardär Andrei Gurjev. Kuigi Gurjev keeldus Bloombergile kommentaare jagamast, on teada, et mees astus poliitikast kõrvale 2013. aastal ning nimetas oma poja Andrei Gurjev juuniori fosfaatväetisi tootva ettevõtte Phosagro juhiks. Ise ta täielikult ettevõtte tegevusest kõrvale ei astunud ning jäi selle asejuhiks.

„Ma räägin oma isaga väga sageli,“ lausus 33aastane Gurjev juunior intervjuus Bloombergile. „Mulle oleks väga keeruline, kui ta mind firma juhtimisel ei juhendaks,“ lisas ta.

Skolkovo keskuse andmeil ootab äride üleandmise dilemma lähiaastail 60 000 ettevõtet. „Vaid vähesed Vene ettevõtted tahavad oma ettevõtte lähiajal edasi anda, pigem mõeldakse müümisele,“ lausus Phoenix Advisorsi tegevjuht Aleksei Stankevitš.