Kas nüüd on paras aeg naftaaktsiaid osta?

LHV Panga maaklertegevuse juht Alo Vallikivi kinnitas, et odav nafta on teinud väga populaarseks nii nafta hinna langusele kui ka tõusule panustavad börsil kaubeldavad fondid. Erilise tähelepanu on neil päevil kolmekordse võimendusega nafta hinna tõusule panustav UWTI sümboli alt leitav fond ja DWTI sümboli all kauplev kolmekordse võimendusega langusele panustav ETF.

„Investoritele neid fonde kindlasti ei soovitaks – võimendusega instrumendid on kauplejate pärusmaa ning positsioonide võtmisega tuleks olla eriliselt ettevaatlik,“ toonitas Vallikivi. Ta nentis, et nafta hinna langus kajastub eelkõige naftasektori aktsiates, kuid väga tugevat negatiivset mõju on see avaldanud ka konkreetsetesse riikidesse investeerivatele ETFidele (nagu Brasiilia EWZ ja Venemaa RSX – toim).

Seega tähendaks põrge nafta hinnas kergendusrallit ka nende riikide aktsiaturgudel. Suureks küsimuseks jääb Vallikivi hinnangul siiski, millal ja kas üldse võib loota nafta hinna taastumist. „Lühiajalist põrget võib pärast sellist müügisurvet kindlasti oodata, kuid kui elujõuline see põrge on, on juba kahtlasem,“ nentis ta.

Et naftasektorisse investeerimine pole sugugi lollikindel valik, vihjas ka investeerimisfirma Kawe Kapital partner Kristjan Hänni. „Väikeinvestorile, kes seni headel aegadel pole sektorisse raha paigutanud ja leiab, et tal selleks rasketel aegadel rohkem tarkust on – good luck!“ ütles ta. „Pikemalt selles sektoris toimetanud investorid tõenäoliselt ei vaja leheveergude nõuandeid.“

Samas saab madalale energia hinnale kaudselt panustada kodubörsilgi. Näiteks lõikab madalalt kütuse hinnalt kasu Tallink, kellele on kütuse hind väga oluline kulukomponent.

„Tallinkil võib seekord isegi traditsioonilisel madalhooajal õnnestuda nullis lõpetada,“ leidis Hänni. „Laevakütuse hind on kukkunud oluliselt allapoole kui enamiku analüütikute prognoosides ja ma eeldan, et neil on endiselt osa kütuse hinnast lukku panemata. Nii et isegi kütuse hinna mõõduka tõusu korral praeguselt tasemelt võiks ettevõte teenida prognoosidest arvestatavalt enam ja suurendada dividendi. See võiks vähemalt tavaolukorras aktsia hinda ülespoole viia.“

Hänni lisas, et riiklikul tasemel võidavad hinnatõusust kõige enam need, kelle peamine tuluallikas ja oskus on toorainete müük ja saadavate tulude ümberjagamine. Samad riigid on kaotajad, kui hinnalangus jätkub.

„Eesti majandus on energiamahukas ja seetõttu oleme hinnalangusest võitjad,“ märkis Hänni. „Palgad on kasvanud, madalam energia hind jätab inimestele rohkem raha kätte ja kaubanduses on seetõttu head ajad. Energiahindade tõustes võib see muidugi osutuda vileks viimase augu pealt.“

Hänni prognoosis, et nafta hinna langus sellel aastal pigem peatub ja asendub aeglase tõusuga. Ta meenutas, et naftal viis põhja alt nafta hinna stabiilsuse ajajärgul, 2011.–2014 . aastal, soodsa hinna püsimise ja Hiina kasvava nõudluse eeldusel tehtud massiivsed üleinvesteeringud, mille tulemusena jõudis täiendav pakkumine turule, kus Hiina majandus juba jahtus.

Pildile on tema sõnul lisandunud USA pakkumine ja väiksema osatähtsusega jäänud OPECi võimetus kärbetega hinda enda kontrolli all hoida. Hänni märkis, et Venemaa on ennast avastanud olukorrast, kus eelarve täitmiseks peaks hoolimata prognoositust madalamast hinnast naftat koguseliselt sellevõrra rohkem müüma. „Kuid naftat on jätkuvalt vaja, liiginvesteeringuid teinud saavad sektorisiseselt vajadusel teistega konsolideeritud või likvideeritud ja algab uus tõus.“

Ka Swedbanki analüütikud Teodor Sveen-Nilsen ja Ida Christine Gyldenløve toonitavad oma viimases energiaturu ülevaates, et tulevikus kerkib nafta hind praeguselt tasemelt kõrgemale ning pikaajaline hinnasiht (2018. aasta keskpaik – toim) on seatud 70 dollarile barreli eest. Nimelt on analüütikute hinnangul nafta praegune hind oluliselt madalam, õigustamaks sektorisse tehtud investeeringuid.

Teisalt ei ole analüütikute kinnitusel nõudluse kasv võrreldes globaalse majanduskasvuga peaaegu kunagi olnud nii suur kui praegu ning ka näiteks USAs on nafta nõudlus kasvutrendis. „Vaatamata faktile, et USA kütusetarbimine on püsinud mitu aastat paigal, on praegune aastane kasv 2% ringis,“ kirjutavad analüütikud. „Paistab, et madal hind on nõudlust positiivselt mõjutanud.“

15. jaanuari ülevaates hoiatavad nad siiski, et kogu sektor seisab praegu silmitsi seni suurima väljakutsega ning naftafirmade jaoks on kastist välja mõtlemine käsikäes jõuliste kulukärbetega möödapääsmatu.