Taani tuulikutootja lubab uut rekordiaastat

Paralleelselt olen ameti tõttu jälginud, kuidas tõusude ja mõõnadega on edenenud rahvusvaheline kliimakoostöö, kulmineerudes läinud aasta lõpus Pariisis osalejatelegi üllatusena tulnud ambitsioonika leppega. Kui tänavu jaanuaris Davosi majandusfoorumil energiasektori tuleviku üle arutati, näitasid graafikud valdavalt juurdekasvu just taastuvenergia sektorist.

Ostsin Vestas Wind Systemsi aktsiat 2013. aastal 81,45 Taani krooni tasemel ja praegu on see minu laisa juhuinvestori portfellis kõige tublim tõusja olnud. Neljapäeval kauples Vestase aktsia Kopenhaageni börsil veidi rohkem kui 460 Taani krooni tasemel.

Ostma ärgitas see, et 2012. aastal väga raskes seisus vaakunud firmas olid just ära olnud suured kulukärped ja ümberkorraldused ning aktsia oli kõige selle tõttu päris kõvasti peksa saanud. Samas oli alust arvata, et ega kliimateema ei kao, tegemist oli tuuleala toekaima tegijaga ja kui miskit on kõvasti kukkunud, siis on tal ka omajagu tõusuruumi. Praeguseks olen Vestase aktsial ära näinud ka 500 Taani krooni taseme, aga müüa ei raatsinud.

Nõudlus maailmas kasvab. Euroopas moodustasid tuuleenergia võimsused mullu installeeritud uutest elektritootmise võimusustest 44%, edestades kõiki muid energiaallikad. Ka USAs kerkis tuuleenergia mullu maagaasi ees esimeseks. Tugevalt panustab taastuvenergiale Hiina. Positiivse arenguna pikendas USA Kongress läinud aasta lõpul olulisi maksusoodustusi tuuleenergiale, mis puhub tuult ka Vestase tiibadesse.

Vestase uue juhi Anders Runevaldi käe all on firma saneerimise järel viimased üheksa kvartalit kasumis olnud. Ärikasum (EBIT) oli mullu 10,2% ja alanud aastaks prognoositakse ärikasumiks vähemalt 11%. Investeeringuid plaanitakse arendustegevusse ning võimalik, et ka uuteks ülevõtmisteks, nagu oli aasta algul teenindusettevõtte Availon ülevõtmine. Just hooldusteenuste poolt tahab Vestas tugevdada, kuna see on kasumlikum kui turbiinitootmine.

Äsja teatas ettevõte, et hakkab mõningaid tuuleparkide projekte arendama ka koos klientidega, aidates neid rahastada. Sydbanki hinnangul on need tervitatavad arengud.

Jälle dividendiaktsia

Mullu maksis Vestas esimest korda tosina aasta järel dividende 3,9 Taani krooni aktsiast. Läinud aasta eest on tehtud ettepanek maksta dividendi 6,82 Taani krooni aktsiast. Firma ostis ka oma aktsiaid tagasi.

Kaua aega oli Vestas ka maailma turbiiniturul suurim tootja. Mullu võttis liidrisärgi endale Hiina tootja Goldwind ning Hiina läks Euroopast mööda ka installeeritud tuuleenergia võimsuste poolest. Maailma kümnest suurimast turbiinitootjast on viis Hiina firmad.

Vestase juht kompab kasvuvõimalusi sanktsioonide alt vabanevas Iraanis, jätkab panustamist Hiinas ja Brasiilias ning loodab positsioone parandada ka Indias. Peamine kasv tuleb arenevatelt turgudelt.

Sydbank suhtub tuuleenergia sektorisse optimistlikult – selle kasvuväljavaated on lähiaastatel paremad kui paljudes teistes sektorites, hindas Jacob Pedersen. „Eeldame, et ka Vestas sellest osa saab,“ märkis ta. Vestase tugevustena tõstis ta esile kõrget tehnoloogilist taset, laia tootesortimenti ja esindatust maailma paljudes riikides (rohkem kui 30 riigis). Peale selle pärituul arengutest maailma kliimapoliitikas. Viimane, ehk sõltuvus poliitilistest tõmbetuultest ja toetustest, on paraku ka üks peamisi riskikohti. Riskitegur on ka nafta hinna langus, kuna vähendab taastuvenergia atraktiivsust alternatiivse energiaallikana.

Agentuuri Bloomberg koondatud 23 analüütiku hinnangus on Vestase aktsiale kokku 14 ostusoovitust, 5 analüütikut soovitavad aktsiat hoida ja 4 müüa. Aktsia keskmine hinnasiht on 482 Taani krooni, mis teeb aasta perspektiivis potentsiaalseks tootluseks 4,4%.