Katari naftakohtumise eelvaade

Venemaa, Saudi Araabia, Katar ja Venezuela sõlmisid juba veebruaris kokkuleppe säilitada naftatootmine rekordkõrge taseme lähedal. Nüüd loodetakse sarnane kokkulepe sõlmida ka teiste naftatootjatega. Eesmärgiks on toetada nafta hinda maailmaturul.

Lisaks Venemaale, Saudi Araabiale, Katarile ja Venezuelale, osalevad Alžeeria, Angola, Aserbaidžaan, Colombia, Ecuador, Indoneesia, Iraak, Kuveit, Nigeeria, Omaan ja Araabia Ühendemiraadid.

Argentina, Brasiilia, Liibüa ja Norra jätavad kohtumise vahele, Kasahstan ja Mehhiko ei ole veel otsustanud, kas tulla. Eemale jäävad ka maailma ühed suuremad naftatootjad USA, Kanada ja Hiina.

OPECi liikmesriikidest on öelnud Liibüa, et ei osale Doha kohtumisel. Suur küsimärk on OPECi teine liige Iraan, mis tahab oma tootmist tõsta sanktsioonide-eelsele tasemele. Iraani naftaminister Bijan Namdar Zanganeh pole veel otsustanud, kas osaleb.

Bloombergi küsitletud 40 analüütiku ja naftakaupleja seisukohad lähevad kokkuleppe küsimuses lahku. Kuigi Venemaa energiaministeerium ja Katar on kokkuleppe suhtes optimistlikud, on Saudi Araabia öelnud, et kui Iraan jätkab naftatootmise suurendamist, teevad nad ise sama. Teheran on nimetanud seda naeruväärseks suhtumiseks.

Alates veebruari keskpaigast, kui neli naftariiki sõlmisid kokkuleppe külmutada oma tootmistaseme, on nafta hind tõusnud 30 protsenti, üle 40 dollari taseme. Bank of America Merrill Lynch prognoosib, et kui pühapäeval sünnib Dohas kokkulepe, võib see naftabarreli hinna viia 50 dollarile. Kuid kokkulepe avaldab väikest mõju naftavarudele, kuna maailma suurimate naftatootjate Saudi Araabia ja Venemaa naftatoodang püsib rekordkõrge lähedal.

Naftaturule on praegu oluline see, mis hakkab toimuma USA ja Iraani naftatootmises. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) teatel on USA kildaõli tööstuse toodang langemas, kuid Iraan plaanib päevast toodangut tõsta veel 700 000 barreli võrra. Märtsis tootis Iraan 3,3 miljonit barrelit päevas.

Kui kokkuleppe tagajärjel hakkab nafta hind tõusma, ärataks see uuesti ellu USA kildaõli tootjad, kellele on 55dollariline barrel olnud piiriks, alla mille pole majanduslikult kasulik toota. Goldman Sachsi hinnangul tähendaks see tasakaalutu olukorra jätkumist maailma naftaturul.

OPECil on põhjust oma partnerites kahelda, sest kui 2001. aastal tehti kokkulepe Venemaa, Mehhiko, Omaani, Angola ja Norraga, lubasid need riigid vähendada päevast tootmist 500 000 barreli võrra. Kuid 2001. aasta keskpaigas oli Venemaa hoopis omatoodangut suurendanud ning ainukesed, kes tootmist vähendasid, olid Mehhiko ja Norra.

Nafta hind on tõusnud nelja kuu tippu. Kui kokkulepet ei sünni, avaldab see Citigroupi arvates hinnale tõsist negatiivset mõju. Saxo Bank prognoosib, et kui kokkulepet ei tule, langeb nafta hind 30 dollarile barreli kohta.