Homme peaks bin Salman seega välja tulema plaaniga, kuidas saudide majandus praegusest august välja tuua. Plaan näeks ette naftasõltuvusest vähenemist ning uutesse majandussektoritesse raha pumpamist. Samuti peaks plaan avaldama, kuidas tõsta Saudi Araabia tööhõivet. Muuseas peaks seal kirjas olema ka riikliku naftafirmaga Saudi Aramco tulevikus toimuv. Bin Salman on teatanud, et tahab tulevikus vähendada riigi poolt sisuliselt tasuta antavate teenuste osakaalu ning on juba vähendanud toetusi elektrile, kütusele ja veele.
Umbes 70 protsenti Saudi Araabia elanikkonnast on alla 30 aasta vana ning neist omakorda rohkem kui 30 protsendil pole tööd. Viis miljonit uut töökohta tähendaks uut töökohta igale kuuendale Saudi Araabia elanikule.
„Ma usun, et temast on üsna tark sellistel teemadel rääkida,“ kommenteeris bin Salmani majandusplaane Brookingsi uuringute direktor Bruce Riedel, kes leiab, et tõenäoliselt tulevad saudide juhid välja üksnes üldise plaaniga. „Saudi Aramco puhul räägivad nad viiest protsendist. See on tagasihoidlik. Siin on ka probleem: saudide naftatööstuse läbipaistvus. See hakkab omakorda tekitama küsimusi, kuhu kogu kasum läheb. Ja me teame, et kasum läheb kuningale ning teistele tähtsatele kuningakoja liikmetele,“ avaldas Riedel.
Aramco paljastatud saladused
Riedel märkis, et kuningas Abdullah oli maailma üks rikkamaid inimesi. „Kui palju saudide naftatööstuse tegelikku käekäiku tahab kuningapere avalikuks teha? Ja kui sa tahad julgustada välisinvestoreid ning selle nimel avaldad tõe, mis tegelikult toimub, siis kas see on investorite jaoks julgustav või pärssiv samm? Kuningapere teab väga hästi, et just heaoluriigi kontseptsioon on see, miks neid rahvas toetab,“ jätkas Riedel.
Investorite jaoks on põhiküsimus selles, mis hinnaga Saudi Aramco osalus müüakse ning kuidas pakkumine on struktureeritud. Tõenäoliselt jäävad Aramco börsile minemise täpsemad asjaolud siiski veel saladuseks. Küll aga on teada, et Saudi Aramco börsile viimisega peaks kaasatama umbes 100 miljonit dollarit.
Alates sest ajast, kui nafta hind on tugevas languses olnud, on Saudi Araabia eelarve olnud defitsiidis ning puuduolevat on kompenseeritud kahanevate välisvaluutareservide arvel. Saudide võlakoorem on samuti kasvanud, sel nädalal andis riik teada, et laenas 10 miljardit dollarit pankade konsortsiumilt. Enne naftakriisi oli saudidele tarvis, et naftabarrel maksaks vähemalt 100 dollarit, et riigieelarve tasakaalus oleks. Seoses majandusreformidega on see number vaid veidi vähenenud.