Putini unistus: määrata nafta hind Venemaal

Venemaa suurim kaubabörs, mille juhiks on Vladimir Putini liitlane Igor Setšin, püüab rahvusvahelisi naftamaaklereid, et nood liituksid naftafutuuride turuga. Venemaa eesmärk on naftalt saadavat tulu suurendada ning jõuda lõpuks olukorrani, kus suhe levinuima nafta hinna määramise mehhanismi Brenti võrdlusalusega kaoks. Teine eesmärk, mida venelased püüaksid, on aga jõuda selleni, et nafta hinda ei nomineerita enam USA dollarites.

Energiaanalüütikud on väitnud, et kui Venemaa tahab veenda ka teisi naftatootjaid kampa lööma, peab ta kõigepealt neile selgeks tegema, et asi pole üksnes idees musta kulla hinda kergitada.

Petersburg International Mercantile Exchange’i ehk Spimexi president Aleksei Rõbnikov lausus, et Venemaa kaubabörsi idee on luua süsteem, kus Venemaa nafta oleks hinnastatud ning müüdud ausal moel.

Venemaa, mis ekspordib poole toodetavast naftast, on pidevalt kurtnud selle üle, et Venemaa Uuralitest pärit nafta müüakse maha odavamalt võrreldes Põhjamere Brenti hindadega. Kuna nafta hind on praegu madal, püüab Venemaa iga võimalust, et eelarvesse raha juurde saada. Oma naftafutuuride turg võib see Rõbinkovi sõnul parendada võimalusi nii naftamaardlate avastamiseks kui ka võimaldab Venemaa naftakompaniidel lisaraha teenida.

Energy Aspectsi analüütik Richard Mallinson kommenteeris, et Venemaa naftatööstuse puhul peab arvestama sellega, et sinna on alati segatud Kreml. „See tekitab omakorda arvamuse, et tehtavad ettepanekud on seotud eesmärgiga saada kõrgemat hinda,“ jätkas Mallinson ning selgitas, et sel juhul saadakse aru, et hinda silmas pidades pole tegu jätkusuutlike arengutega.

KBC Energy Economicsi naftaturu vanemanalüütik Ehsan Ul-Haq lisas, et Venemaa valitsuse heakskiit naftatarnetele erinevate torujuhtmete ja sadamate kaudu võib samuti Lääne naftarafineerimisettevõtete huvi veidi vähendada. Lisaks tuleb siinkohal rääkida ka Venemaa rubla volatiilsest kursist, mis samuti ettevõtjate jaoks probleeme tekitaks.

Venemaa Pank on öelnud, et on valmistamas ette muudatusi õigusaktides, et võimaldada välismaistel ettevõtetel börsil kaubeldavate toorainetega kauplemist.

Rõbnikov lausus, et praeguste plaanide täitumisel võiks Venemaa naftafirmadest, eesotsas Rosnefti ja Lukoiliga saada turukujundajad. Rõbnikov ei soostunud mainima ühtegi välismaist ettevõtet, kes on olnud nõus Venemaa plaaniga kaasa tulema, ent märkis, et huvi on siiski tuntud.

Spimex on olnud Venemaa suurim naftatooteplatvorm alates sellest, kui kauplemine 2008. aastal algas ning mil valitsus kohustas ettevõtteid müüma 5-10 protsenti oma siseriiklikest transpordikütusevarudest just seal. Tootjad müüsid umbes 533 miljardi rubla väärtuses toodangut ehk veidi enam kui 15 protsenti koduturule mõeldud toodangust.

Moskva pole oma plaanidega üksi. Näiteks on Hiina juba kaks kümnendit proovinud tutvustada oma naftafutuuride lepinguid. Iraan ja Venezuela on samuti käinud välja idee, et nafta hind ei peaks olema nomineeritud USA dollarites.