Börsijuht lubab uusi ettevõtteid

„Minu esimesed nädalad on möödunud püüdes hetkeolukorrast aru saada,“ ütles augusti alguses uuele töökohale asunud Ots. „On tähtis mõista sisemisi protsesse ja strateegia oma käe järgi paika panna – lähtun põhimõttest, et kui hetkeolukorrast aru ei saa, siis on ka kõik järgmised sammud fundamentaalselt valed,“ tsiteeris ta Venemaa maletajat ja poliitikut Garri Kasparovit.

Suurima väljakutsena näeb Ots Tallinna börsile elu sisse puhumist. „Kindlasti on üks prioriteet riigifirmade börsile meelitamine,“ ütles ta. „Ma ei näe ühtegi põhjust, miks meil ei võiks olla arenenud börs, kuid praegu ütlevad nii kohalikud kui ka välismaised eksperdid, et ükskõik, mis mõõdikutele tugineda, praegu NasdaqOMX seda ei ole,“ avas Ots probleemi sisu.

Areng poliitilise tahte taga

Börsi mõjutavad nii poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed kui ka tehnoloogilised tegurid. Otsa arvates on nendest kõige tähtsam poliitiline tahe, mis paneb aluse ülejäänud teguritele.

Kui riigifirmad oleksid börsil, areneksid nad kiiremini ja seeläbi kasvaks ka majandus. „Börs ja sellel kaubeldavad objektid on küll spetsiifilised, kuid mõjutavad kogu ühiskonda,“ ütles Ots. „Börs on nagu äriettevõte ja mina pean teda majanduse peegliks,“ lisas ta, öeldes, et nii Tallinna börsile kui ka ühiskonnale tervikuna oleks parem suurem majanduskasv.

Sotsiaalsed tegurid seisnevad Otsa hinnangul eelkõige piisava pakkumise ja nõudluse olemasolus. „Me ei saa ajada investoreid turule kokku ja öelda, et kohe-kohe hakkab midagi juhtuma, ettevõtted tulevad börsile. See peab ikka vastupidi käima,“ selgitas ta poliitilise tahte seotust sotsiaalsete teguritega.

Kuigi poliitilist tahet on vähe, on Otsa sõnul Tallinna börsil näha ka positiivset. Näiteks see, et viimasel aastal on börsile tulnud LHV Group ja Baltic Horizon Fund, samuti see, et tehnoloogilise poolega on kõik korras.

Uuel juhil on silmapiiril mitu ettevõtet, keda võiks tulevikus börsil näha. „Loomulikult ei saa ma nende nimesid avaldada,“ tõdes Ots.

Võidaks terve ühiskond

Kui Tallinna börsile tuleks näiteks sellised riigiettevõtted nagu Eesti Energia, Elering, Tallinna Sadam ja Eesti Post, võidaks Otsa sõnul kõige rohkem ühiskond. Seda seetõttu, et nimetatud firmad on Eesti elanikele olulised ja nii oleks kõigil võimalik nende edust osa saada.

Lisaks on börsil noteeritud ettevõtted tugevalt avalikkuse tähelepanu all. „Nii paraneks nende firmade juhtimine ja otsuste läbipaistvus, mis oleks samm väga õiges suunas,“ arvas Ots. „See on riigiettevõtte jaoks isegi olulisem, kui väärtpaberituru kaudu kapitali kaasamine,“ lisas ta.

Praegu on Tallinna börsi firmade turuväärtus sisemajanduse koguproduktist umbes 10 protsenti. "See võiks vabalt olla kolm või neli korda suurem,“ kirjeldas Ots Tallinna börsi potentsiaali. „See tähendaks, et börsimaht kasvaks 2 miljardilt eurolt 4–6 miljardile eurole. Seda ei ole võimalik saavutada vaid mõne firma börsile tulekuga,“ viitas ta, et tähtis on kaasata võimalikult paljusid ettevõtteid.

Börsilt saadav tuntus aitab ettevõtetel paremini hakkama saada ka piiride taga. „Mitu emitenti on mulle öelnud, et välismaal on tuntusest väga suur abi. Kui mainida, et oled kodubörsil noteeritud, vaadatakse kohe positiivsema pilguga,“ tõi Ots näite.

Eeskuju erasektorile

Riigifirmade börsiletoomine annaks Otsa meelest head eeskuju ka erasektorile, keda Ots loodab samuti rohkem Tallinna börsil näha. „Kui eraettevõtlus näeb riigi samme, süstib see ka neisse optimismi,“ oli ta veendunud. 

Eraettevõtete peamine eesmärk oleks erinevalt riigiettevõtetest okapitali kaasamine. „Automaatselt suureneks rahvusvaheliste institutsionaalsete investorite arv, keda praegu börsil napib,“ rääkis Ots. „See tõstaks omakorda likviidsust,“ lisas ta.

Lisaks soovib Ots alternatiivbörsi elavdada ning väiksemaid ja keskmise suurusega eraettevõtteid börsile tuua. „Tahan koos oma meeskonnaga külastada erinevaid ettevõtteid, kuulata nende hirme ja need läbi arutada. Tihti arvatakse, et sisenemisbarjäär on kõrge, börsil olemine keeruline ja aruandlus raske – soovin neid müüte kummutada,“ ütles Ots.

Samuti leiab Ots, et börsile minek aitaks eraettevõtetel töötajaid paremini motiveerida. Praegu valivad inimesed väga hoolikalt, kuhu tööle minna ja kuidas oma andeid ära kasutada, selgitas ta. „Börsilolek annab töötajatele võimaluse kasvust osa saada. Avalikult noteeritud turuväärtus on lisamotivaator,“ arvas Ots.

Samuti näitavad uuringud, et börsil noteeritud ettevõtete tööhõive on kiirema kasvu ja nähtavuse tõttu 36 protsenti kõrgem.

Valdusfirma loomine oleks samm edasi

Värske börsijuht peab positiivseks, et majandus- ja taristusminister Kristen Michal on rääkinud riigiettevõtetele valdusfirma loomisest. Samuti on järelevalveorgani vajalikkust korduvalt maininud praegune tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Järelikult kõik tunnistavad, et riigifirmade juhtimine peab olema maksimaalselt läbipaistev ja hea,“ ütles Ots.

Ots märkis, et riigifirmade börsile toomine ei tähenda erastamist, vaid oluline on kas või vähemusosaluste väärtpaberiturule toomine.

Järgmise ettevõtte börsiletulek ei tohiks Otsa lootuste kohaselt aega võtta kauem kui paar aastat. „Loodan, et läheb kiiremini,“ oli ta optimistlik.

Hea näitena valdusfirma mõjust riigifirmade börsiletulekule ja väärtpaberiturule tervikuna kirjeldas Ots Rumeenias toimunut. Sealne Fondul fond, mis hoiab endas riigiettevõtete vähemusosalusi, viidi börsile. Pärast seda neljakordistus kohalikul väärtpaberiturul tegutsevate investorite hulk. „See fond on likviidne ja investoritele meeldib plaan kõik sinna kuuluvad ettevõtted börsil noteerida,“ rääkis Ots. „Tegu on kõige aktiivsemalt kaubeldud väärtpaberiga kohalikul börsil,“ ütles ta. Otsa sõnul näitab Rumeenias toimunu, kuidas väikesed sammud ja valdusfirma loomine võivad ühiskonnale kasu tuua ning seda nii, et riik säilitab oma ettevõtetes enamusosaluse.