Hiina salajased naftavarud ajavad turud segadusse

Seni on Hiina rekordilised naftaostud globaalset naftaturgu veidi liialdades öeldes vee peal suutnud hoida. Hiina on suurim nafta importija ning tema otsused mõjutavad kogu turgu märkimisväärselt. Nüüd aga, mil selgub, et Hiinal on salajased naftavarud, millest keegi varem ei olnud kuulnudki, on turud segaduses ning analüütikud püüavad jõuda järeldusele, mida sellest kõigest tulevikku silmas pidades järeldada võib.

Hiina puhul on analüütikute jaoks suurimaks probleemiks teadmatus ehk väga raskeon teha prognoose üksnes oletuste põhjal. Valitsus ei avalda infot selle kohta, kui suurtes mahtudes musta kulda hoiustatakse või millal mahutid täis võiksid saada. Nii ütlevadki Energy Aspectsi analüütikud, et Hiina ilmselt jätkab nafta kokku ostmist, samas JPMorgani eksperdid on väitnud, et ilmselt tuleb suurele ostmisele varsti lõpp. Siinkohal tasub märkida, et ametlikke numbreid ei tea kumbi institutsioon, eksperdid opereerivad 1,1 miljoni barreli suuruse erinevusega.

JTD Energy Servicesi analüütik John Driscoll lausus, et Hiina ei tunne mingit vajadust oma ametlikke nafta hoiustamise mahte avaldada, mistõttu on tegu Hiina seisukohast võttes eelisega. “Hiina ostumahud võivad dramaatiliselt mõjutada hindu ja turu põhialuseid. Kuna Hiina poolt on kõik salastatud, annab see neile mõju juurde,” arutles ta.

Salajased reservid

Aastal 2009 pani Hiina ametlikult paika, et riigil peab olema 100 päeva impordi jagu naftat varuks. Sellest ajast peale on aga riigiametnike poolt vaikus: keegi ei tea, kas või kui suures ulatuses seda mahtu täidetakse. Siinkohal võib võrdlusena tuua USA, kelle Energiaosakond edastab viimased kolm kümnendit pidevalt teateid riigi naftavarude kohta.

Möödunud aasta detsembris ilmus Hiina riikliku statistikabüroo leheküljele info, et riigil on 191 miljonit barrelit strateegilisi kütusevarusid. Samas teates kirjutati aga ka seda, et kogu hoiustamisvõimsus on 180 miljonit barrelit. Neid numbreid hiljem uuendatud pole.

Samas on Hiina valitsus andnud mõista, et riik kaalub naftavarude suurendamist ning võib selle tarbeks ehitada ka lisamahuteid. Bloombergi küsimustele naftavarude kohta Hiina riiklik energiaadministratsioon ei vastanud.

JPMorgani analüütik Ying Wang teatas, et strateegilised kütusereservid on Hiina puhul suurimaks müsteeriumiks, mistõttu peavad JPMorgani analüütikud ise prognoose koostama. Wangi sõnul arvestavad nemad seda järgmiselt: arvesse võetakse, palju naftat riik impordib ja ise toodab, sealt lahutatakse omakorda maha, kui palju sellest riik ära kasutab. Esimese poolaasta sama näitaja peaks olema 1,2 miljonit barrelit. Praeguseks on Hiinal kogutud JPMorgani andmeil 400 miljonit barrelit naftat, eesmärgiks on riik seadnud 511 miljonit. Kui nii, peaks maht täis saama uue aasta augustis ning see omakorda viitab sellele, et septembris import väheneb.

Energy Aspects näeb asja teisiti. Siinkohal eristavad analüütikud strateegilist ning kaubanduslikku naftaladustamist, mistõttu võib Hiina jätkata importi pea samal tasemel isegi siis, kui ametlikult on naftavarud täidetud ja mahutites rohkem ruumi pole. See viitab sellele, et import võib langeda, ent mitte väga drastiliselt.

Hiina on sel aastal importinud keskmiselt 7,5 miljonit barrelit naftat päevas.