Hiina salajased naftavarud ajavad turud segadusse

Salajased reservid

Aastal 2009 pani Hiina ametlikult paika, et riigil peab olema 100 päeva impordi jagu naftat varuks. Sellest ajast peale on aga riigiametnike poolt vaikus: keegi ei tea, kas või kui suures ulatuses seda mahtu täidetakse. Siinkohal võib võrdlusena tuua USA, kelle Energiaosakond edastab viimased kolm kümnendit pidevalt teateid riigi naftavarude kohta.

Möödunud aasta detsembris ilmus Hiina riikliku statistikabüroo leheküljele info, et riigil on 191 miljonit barrelit strateegilisi kütusevarusid. Samas teates kirjutati aga ka seda, et kogu hoiustamisvõimsus on 180 miljonit barrelit. Neid numbreid hiljem uuendatud pole.

Samas on Hiina valitsus andnud mõista, et riik kaalub naftavarude suurendamist ning võib selle tarbeks ehitada ka lisamahuteid. Bloombergi küsimustele naftavarude kohta Hiina riiklik energiaadministratsioon ei vastanud.

JPMorgani analüütik Ying Wang teatas, et strateegilised kütusereservid on Hiina puhul suurimaks müsteeriumiks, mistõttu peavad JPMorgani analüütikud ise prognoose koostama. Wangi sõnul arvestavad nemad seda järgmiselt: arvesse võetakse, palju naftat riik impordib ja ise toodab, sealt lahutatakse omakorda maha, kui palju sellest riik ära kasutab. Esimese poolaasta sama näitaja peaks olema 1,2 miljonit barrelit. Praeguseks on Hiinal kogutud JPMorgani andmeil 400 miljonit barrelit naftat, eesmärgiks on riik seadnud 511 miljonit. Kui nii, peaks maht täis saama uue aasta augustis ning see omakorda viitab sellele, et septembris import väheneb.

Energy Aspects näeb asja teisiti. Siinkohal eristavad analüütikud strateegilist ning kaubanduslikku naftaladustamist, mistõttu võib Hiina jätkata importi pea samal tasemel isegi siis, kui ametlikult on naftavarud täidetud ja mahutites rohkem ruumi pole. See viitab sellele, et import võib langeda, ent mitte väga drastiliselt.

Hiina on sel aastal importinud keskmiselt 7,5 miljonit barrelit naftat päevas.