Euroopa lennunduse keerdkäigud

Seda tõdeti kolmapäeval Brüsselis toimunud kõrgetasemelisel üritusel „Aviation 4 Europe“, kuhu olid kokku tulnud Euroopa lennunduse tipptegijad. Peamisteks murekohtadeks peeti regulatsioone, mitmesuguseid makse, streike ning protektsionismi, mis on päevakajaliseks muutunud just pärast Donald Trumpi saamist USA presidendiks.

Üheks oluliseks takistuseks lennufirmadele on aastate jooksul olnud streigid. Näiteks eelmise aasta lõpus pidi Lufthansa tühistama 900 lendu, kui palgakõnelused töötajate ja lennufirma vahel liiva jooksid. 2015 ja 2016 pidi Lufthansal ära jätma kokku 16 000 lendu ja seetõttu jäi ettevõttel saamata 460 miljonit eurot.

Ryanairi tegevjuht Michael O’Leary ütles, et streikide tõttu on alates 2010. aastast Euroopa SKPsse laekumata jäänud 12 miljardit eurot. „Keskmiselt toimub üks streik iga 9 päeva tagant. Seda on palju lennundussektorile ning kokku on see negatiivselt mõjutanud 140 000 töökohta Euroopas,“ väitis ta.

12 miljardit eurot hõlmab endas nii saamata jäänud tulu, produktiivsuse langust kui ka vähenenud kulutusi turismisektoris.

Lufthansa tegevjuhi Carsten Spohri sõnul on streigid ettearvamatud ning nende mõju võib paisuda oodatust suuremaks. „Meil on kulunud aastaid, et pidada läbirääkimisi ametiühingute ja töötajatega,“ ütles ta.

International Airlines Groupi tegevjuht Willie Walsh juhtis tähelepanu, et streikide mõju ulatub lennundusest ka väljapoole. „Lisaks ära jäänud lendudele mõjutab streik ka üldisi hoiakuid lennunduse suhtes – tarbijad hakkavad kõhklema, kas osta lennupiletit või mitte. Streikide mõju võib ulatuda miljonite inimesteni Euroopas ning karistada saavad tarbijad, kes milleski süüdi pole,“ sõnas Walsh.

Euroopa Komisjoni transpordipeadirektoraadi juht Henrik Hololei ütles, et streigid pole terve Euroopa probleem, vaid need juhtuvad teatud riikides. „Tavaliselt suudavad probleemid end ise lahendada. Minu jaoks on probleemiks streikide ettearvamatus. Streike ennast ei saa reguleerida, kuid nende kahjulike mõjusid küll,“ ütles Hololei.

Tema sõnul üritab Euroopa Komisjon teha kõik, et streike ei tekiks, ja kui need tekivad, aidatakse kaasa nende lahendamisele ja dialoogi tekkimisele töötajate ja lennufirmade vahel.

Lennufirmade juhtidele teevad muret ka maksutõusud ning regulatsioonid. „Alates 2012. aastast on lennujaamamaksud kahekordistunud. Praegused regulatsioonid on liiga keerulised ning see kajastub ka piletihindades. Kui regulatsioonid oleksid mõitslikud, tooks see kaasa madalamad piletihinnad Euroopas ning sellest lõikaksid kasu nii kliendid kui ka lennujaamad. Väiksemad kulud toovad kaasa selle, et lennatakse rohkem ja luuakse rohkem töökohti,“ ütles Air France-KLMi tegevjuht Jean-Marc Janaillac. 

O’Leary sõnul teevad mitmed maksud majandusele kahju. „Rootslased on järgmised, keda hakatakse pügama, kuna Rootsis plaanitakse kehtestada kuni 45eurone lennureiside maks. Statistika aga näitab, et kõrgemad maksud vähendavad lendamiste arvu,“ sõnas ta.

Näiteks Iirimaal kaotati 2014. aastal lennureiside maks ära ning pärast seda on reisijate arv mitme miljoni võrra kasvanud. Ka Itaalia loobus lennureiside maksu tõusust ning Šotimaa plaanib maksu 50% võrra langetada. „Lennundus mängib majanduskasvu ja turismi edendamise juures võtmerolli,“ ütles O’Leary.

EasyJeti tegevjuht Carolyn McCall kutsuski üles kulusid vähendama. „Euroopa Liit peab tegutsema otsustavalt ja julgelt. Ka ametiühingud võiks astuda sammu selles suunas, mis aitaks lennundusmaksude vähendamisele,“ sõnas ta.

Donald Trumpi väljaütlemised protektsionismi teemal tekitavad maailma eri paigus hirmu, kuid lennufirmade juhid usuvad koostöö toimimisse. „Euroopa ja USA lennundusturg on tugevalt integreeritud. Protektsionism ei ole kasulik kellelegi. Globaliseerumine ei ole oht, vaid maailma paremaks muutumine,“ ütles Spohr.

O’Leary sõnul tuleks Trumpile anda aega, et ta saaks end tõestada. „Meediale Donald Trump ei meeldi, kuid neile ei meeldinud ka Ronald Reagan. Arvati, et Reagan on mingi hullumeelne kauboi. Peaksime ootama ja vaatama, mida Trump järgmise kahe aastaga korda saadab,“ ütles O’Leary.

Kui Donald Trump viib ellu mõne oma lubaduse – maksude langetamine, kildaõli tootmise kasv, mis tooks kaasa madalama nafta hinna – oleks see O’Leary sõnul väga hea ka maailmamajandusele. „Mõnest asjast tema puhul ei saa ma aga aru. Miks on oluline see, kui palju inimesi tuleb sinu ametisse pühitsemise tseremooniat vaatama? Sa oled juba president, see ei peaks sulle korda minema,“ leidis O’Leary.

Konkurentsi ägenemine toob Lufthansa odavlennuüksuse Eurowingsi teatel kaasa piletihindade languse.

Tulekul on konsolideerumine, kus väiksemad lennufirmad on hädas vajalike kulukärbetega. „Konkureerivad odavlennufirmad on viimastes kvartalites väga kiire kasvu teinud,“ ütles Eurowingsi tippjuht Oliver Wagner, viidates Ryanairile, EasyJetile ja Wizz Air Holdingsile. „Ainult tugevaimad jäävad püsima.“

Möödunud kvartalis teatas Ryanair, et pilethinnad langesid keskmiselt 17 protsenti. Wagneri sõnul on see märk, et odavlendude piletihinnad langevad veelgi rohkem.

O’Leary ütles, et lennuturu konsolideerumine toob kaasa selle, et ääremaades jääb lennuliiklus hõredamaks. Ääremaaks pidas ta riike, mis asuvad Euroopa äärealadel, näiteks nagu Eesti.