Mait Kraun • 24. veebruar 2017
Jaga lugu:

Mis toimub maailma väikseimal börsil?

Yangoni börsi avamine.  Foto: EPA

Kes teadis, et Myanmaris on aktsiaturg?

Neid inimesi ei ole väga palju. Nüüdseks aasta vanuseks saanud Yangoni börs on koduks vaid neljale ettevõttele. Ükski neist pole kapitali kogunud ning kauplemist domineerivad väikeinvestorid. Paljud neist ostavad aktsiaid vähem kui 20 000 kjatti eest (umbes 14 eurot). Selle nädala esimesel kauplemispäeval vahetas omanikku vähem kui 17 000 aktsiat. Sama palju tehinguid tehakse New Yorgi börsil 0,12 sekundiga.

Myanmar (varasema nimega Birma) valis 2015. aasta detsembris omale demokraatliku valitsuse, enne seda valitses riiki sõjavägi. Suur osa 51 miljonist birmalasest on kasutama hakanud sotsiaalmeediat ja autosid. Kolmveerand omab ka nutitelefoni.

Birmalased kardavad pankasid

Rahanduses pole nad aga eriti entusiastlikud. Keskmine sissetulek on vaid 1270 dollarit ning birmalased on olnud ajalooliselt pankade suhtes skeptilised. Selle tõttu ei ole veel loodud ka tugevat majandussüsteemi. Otsest takistust jaepanganduse, kinnisvaralaenude, krediitkaartide ja pensionikontode loomiseks ei ole. Sellegi poolest otsustas Myanmari valitsus võtta oma esimeseks finantsprojektis kohaliku aktsiaturu loomise.

Välismaalastel on kohalikule aktsiaturule investeerimine aga keelatud. Tõsi, see olukord võib peagi muutuda. Juba sellel kuul võidakse vastu võtta seadus, mille kohaselt saavad välismaalased omada Myanmari ettevõtetes kuni 35protsendilist osalust, ütles Myanmari väärtpaberi- ja börsikomitee komisjoni liige Daw Tin May Oo.

Yangoni börsil on neli ettevõtet – First Myanmar Investment Co, Myanmar Thilawa SEZ Holdings Public Ltd, Myanmar Citizens Bank Ltd ja First Private Bank Ltd. Viimane liitus börsiga selle aasta 20. jaanuaril. On selge, et börs on alles lapsekingades ning kapitalismi arenemiseks on vaja veel palju teha.

Valitsus uhkeldab

„Raske on seda börsi näha millegi muu kui valitsuse uhkeldamise projektina. See on kahetsusväärne, sest valitsus on teinud ka väga palju häid asju,“ ütles Londonis sündinud Mike Dean, kes elab praegu Myanmaris ja on investeerimisfirma Myanmar Investmentsi kaasasutaja.

Valitsus on pidanud finantssektori ülesehitust alustama nullist. 1962. aastal kehtestatud sõjalise režiimi ajal ei tahtnud birmalased oma varasid finantsinstitutsioonides hoida. 2003. aastal toimunud pangajooks, mis pühkis minema paljude inimeste säästud, on muutnud inimesed pankade suhtes veelgi kartlikumaks.

„Pärast seda sündmust on nad nõus oma raha hoidma ükskõik kus, peaasi, et see pole pangas,“ ütles Dean.

Kui börs avati, oli entusiasm suur, nentis May. Maapiirkondadest ilmus börsile umbes 200 inimest, kellel olid kaasas punutud korvidesse pandud väärismetallid kalliskivid, mida loodeti aktsiate vastu vahetada. Kui nad teada said, et aktsiate soetamiseks on vaja maaklerfirmaga liituda, kaotasid enamus huvi. „See on olnud suur pettumus,“ ütles May.

Välisinvestorite tulek mõjuks hästi

Küllaltki unine aktsiaturg saaks kasu välisinvestorite tulekust. Vähemalt oleks börsihoone kauplejatel võimalik oma tööd teha, mitte päev läbi kaarte mängida, ütles CB Securitiesi juht Thaung Han. Praeguse seaduse kohaselt võib ettevõtte börsilt eemaldada, kui too võtab vastu välisinvesteeringuid.

Vaatamata trahvidele on mitmed ettevõtted võtnud Hiina investorid hea meelega vastu. Seda tehakse tihtipeale salaja, ütles Han.

„Nad kasutavad vahendajana mõnda Myanmari kodanikku ja me ei saa teada, kas see on kodaniku naine või keegi muu,“ ütles Han. „See ei ole lubatud, aga valitsus saab ainult karme hoiatusi jagada. Tõestamine on keeruline.“

Han ootab meeleheitlikult uut seadusemuudatust, mis lubaks välisinvestorid Myanmari turule. Tema sõnul päästaks see kohaliku börsi vindumisest.

Investeerimisnõu otsitakse ennustajatelt

Vahepeal on ka tunne, et valitsus ei taha birmalasi kohalikul börsil näha, ütles Han. Selleks, et nutitelefonide buumist kasu lõigata, lõid riigi kõik kuus maaklerfirmat oma klientidele mobiilsed kauplemisplatvormid. Valitsus keelas need aga ära.

„Nad arvavad, et me peame investoritega näost näkku kohtuma ning neid sellel alal enne tehingute tegemist harima,“ seletas Han. Tema kliendid otsivad investeerimisnõu tihtipeale ennustajatelt ja naabruskonna kuulujuttudest.

Selleks, et Yangoni börsil tehinguid teha, peab investor börsile füüsiliselt kohale tulema või maaklerile helistama, ütles Han. Tehingud, mis ületavad 8000 dollarit, peab kinnitama väärtpaberi- ja börsikomitee. Paljud neist suurtest tehingutest lükatakse Hani sõnul tagasi.

„See on Myanmar,“ ütles ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas