Pension ajas poliitikud ja seltsid tülli

Artikkel

- Börsiuudised
- Liina Laks
- 2. juuni 2017 kell 5:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pension ajas poliitikud ja seltsid tülli
Kas pensionikoguja peaks saama kogu raha fondist korraga välja võtta või peaks see tilkuma jupikaupa nagu seni? Uus eelnõu on huvigrupid kahte leeri ajanud.
Kuigi rahandusministeeriumi kinnitusel on kogumispensionide ja investeerimisfondide seaduse muutmise eelnõud ette valmistatud ligi kaks aastat ning huvigruppidega on läbi räägitud, leiab Eesti Kindlustusseltside Liit (EKL), et osa sätteid ilmusid sinna üllatuslikult alles eelmisel reedel – eelnõu oleks pidanud lugemisele saatma aga juba esmaspäeval.
Kindlustusseltside liit: kaotatakse pensionite eluaegsus
„Eelmisel reedel teavitas rahandusministeerium huvigruppe üllatuslikest muudatusettepanekutest kohustusliku pensionisamba väljamaksete lävendite muutmise kohta lootuses need esmaspäeval komisjonis läbi hääletada. Muudatused põhinevad pensioniühistu Tuleva ettepanekute edasiarendamisel,“ seisis EKL juhi Mart Jesse sel nädalal saadetud pöördumises.
Jesse ei kritiseeri mitte eelnõud ennast, mille puhul eelnes mõjuanalüüs ja huvigruppide koostöö, mida kinnitavad ka pangad, vaid eelkõige seda osa, mis sündis Jesse sõnul „piltlikult öeldes üleöö ilma igasuguse analüüsi ja kooskõlastamiseta ning muudaks tänasel kujul küsitavaks kogu kohustusliku kogumispensioni mõttekuse. Viimane sündis ühe huvigrupi ja erakonna viljakas koostöös.“ Tõenäoliselt viitas Jesse Tulevale ja IRLile.
„Üleöö tehtud eelnõust ilmneb, et ministeerium soovib kaotada osaliselt pensionite eluaegsuse põhimõtte. See tähendab, et keskmisest kauem elavate inimete pension ühel päeval langeb ja see tekitab olulise vaesusriski. Ei tundu just ülemäära targa mõttena,“ ütles Jesse.
Mart Jesse: keskmisest kauem elavate inimete pension ühel päeval langeb ja see tekitab olulise vaesusriski.Foto: Andras Kralla
Nii sotsiaal- kui ka rahandusministeeriumist kinnitati, et eelnõu asjus peeti kõikide osapooltega nõu ja mõjuanalüüsid said tehtud. Rahandusministeeriumi andmetel ei puuduta Eesti Kindlustusseltside Liidu kommentaar valitsuse esitatud eelnõu, vaid riigikogu menetluse käigus tehtud ettepanekuid, mille kohta rahanduskomisjon alles kaalub, kuidas neid arvestada.
Ministeerium: eelnõu annab lisavõimalused
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov, kes eelnõud ette valmistas, tõi välja, et eelnõuga antakse pensionikogujale võimalusi juurde. Nii saab pensionikoguja sõlmida tulevikus mitu pensionilepingut, aga praegu vaid ühe.
„Seadus nõuab, et kõik pensionilepingud peavad olema garanteeritud intressimääraga, see tähendab, et pensionär siin investeerimisriski võtta ei saa. Eelnõu pakub inimestele, kes soovivad, et nende raha investeeritakse pensionifondides edasi ka siis, kui nad juba pensionil on, investeerimisriskiga pensionilepingu sõlmimise võimalust,“ selgitas Fedotov.
Sellise lepingu puhul investeeritakse raha pensionifondides edasi ja pensioni suurus sõltub sellest, kuidas investeeringutel läheb, kindlustusselts aga garanteerib selle, et pensioni makstakse inimesele tema elu lõpuni.
Ligi: ametnikud olid saanud poliitilise korralduse
„Toimub see, et peale on kasvanud põlvkond, kes pole olnud pensionireformi aluste juures ja kes on väga haavatavad lobile,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi küsimuse peale, mis praegu eelnõuga toimub. „Arvatakse, et võetakse ühe korraga raha välja – ja midagi ei juhtu. Aga alahinnatakse oma eluiga ja rahvastiku protsesse: rahvas vananeb, maksumaksjaid jääb vähemaks. Õnneks pandi rahanduskomisjonis siiski käsi ette,“ kirjeldas Ligi olukorda.
See, et inimene teab ise paremini, on lapsejutt aastast 1992.

Jürgen Ligi
Kirjeldatud ettepanekute taga näeb ta poliitilisi mänge. „Rahandusministeeriumi ametnikud on saanud poliitilise korralduse, millega sotsiaalministeerium kursis pole. See, et inimene teab ise paremini, on lapsejutt aastast 1992. Ei tajuta, et pensionär elab kauem ja pensionäre on rohkem. Loomulikult on see populaarne otsus ka, isegi oleks väga hea meel, kui raha kätte saaks. Aga riiklikul tasemel see ei toimi,“ ütles Ligi. Tema sõnul on need ettepanekud praegu külmutatud, aga rahanduskomisjonis arutatakse neid edasi.
Fondihaldurid muudatuste suhtes eri meelt
Tuleva juhi Tõnu Peki hinnangul on kavandatav eelnõu suur samm õiges suunas. „Pensionile suundujatel peab olema mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt võimalus valida, millal ja kuidas oma pensionivara kasutada. On väga tähtis, et ettepanek jõustuks kiiresti. Edasi tuleb analüüsida, kuidas inimeste huve veelgi paremini kaitsta,“ ütles Tõnu Pekk.
Kui nii Mart Jesse kui ka rahandusministeerium näevad väljamaksete muutmise korral ühe suure vaesusriskina seda, et kätte saadud raha kulutatakse kohe ära, siis Pekk soovitab inimesi rohkem usaldada. „Täna on Eesti pensionisüsteemi kõige valulisem probleem, et pensionärid elavad halvasti, sest inimesed säästavad pensioniks liiga vähe. Samas riik on seni seadusloomes käitunud nii, nagu pensionärid oleks vaesed sellepärast, et nad kipuvad hirmsasti raiskama. Teise samba pensioni kättesaamisele on seatud karmid ja väga kulukad piirangud. Teisisõnu, riik eeldaks justkui, et sa kuni 65aastaseks saamiseni suudad teha igasuguseid asjalikke valikuid, aga siis muutud üleöö vastutustundetuks lapseks, kes raha kätte saades seda kohe kulutama jookseb,“ kirjeldas Pekk praegust olukorda.
Mis aga kindlustusseltside liidu kriitikat puutub, siis leidis ta sellele selge põhjenduse: “Kuidas sellesse ikka suhtuda. Lisaks Tulevale on ka õiguskantsler Ülle Madise üheselt öelnud, et kasutajate paindlikkust tuleb suurendada kindlustusandjate kasumi arvel. On arusaadav, et kindlustusseltsidele on see vastukarva. Kindlustusseltside liidu juht teeb oma tööd ja kaitseb nende ärihuve, kes talle palka maksavad,“ ütles ta.
Sa elad kauem, kui arvad
Kolme sambaga pensionisüsteemi keerukuseks on osutunud sammaste rohkus. Seletuseks siis, et I ja II sammast tuleb vaadata koos. Ja ka III sammast ei tohi segi ajada tavalise investeerimisfondiga.
Valitsuse esitatud muudatused on esitatud eesmärgiga muuta teise samba väljamakseid paindlikumaks ja anda avaramaid võimalusi. Täna on see valdavalt võimalus sõlmida kindlustusleping kindlustusseltsiga. Seejuures tuleb teada, et seltsil tuleb maksta seda pensionit teie elupäevade lõpuni. Valikud erinevate lepingute vahel kindlustusseltsiga suurenevad. Arutelu käigus on Tuleva ja EAKLi ettepanekute alusel kaalumisel muudatused, mis veelgi suurendaksid valikute arvu. Näiteks tähtajaline fondipension pensionifondiga, mis oleks täiendavalt võimalik siis, kui kindlustusleping on sõlmitud ja summa osas, mis seda lepingu sõlmimiseks vajalikuks osutunut ületab. On arusaadav, et kindlustusseltsidele see ei meeldi, kuna osa väljamakseid saaks tehtud pensionifondist ja mitte seltsi kaudu. Muudatused lähevad ka arutamisele lisaks rahanduskomisjonile sotsiaalkomisjoni. Eesmärk peaks olema, et eakad inimesed nende muudatuste tulemusena ei kaotaks ja langeks vaesusriski. See pole pensionisüsteemi eesmärk mitte kuidagi.
Lõpetuseks kõigile neile, kes jätkuvalt väidavad, et raha kohe kätte, sest ei nad elagi nii kaua. Vaadake numbreid ja veenduge, et ikka elate küll, ja mis veel olulisem, elate ilmselt veelgi kauem.
Eiki Nestor
Eelnõu toob valikuvõimalusi
Pärast seadusemuudatuse vastuvõtmist on kõigil võimalik valida, kas hoida investeerimisriski üleval või sellest loobuda, selgitas SEB Varahalduse arendusjuht Peeter Schamardin.
Tema peab kõige olulisemaks muudatuseks seda, et lubatakse investeerimisriskiga väljamakselepingud. "See tähendab, et väljamakselepingu sõlmimisel ei lepita kokku konkreetset pensionisummat eurodes, vaid lepitakse kokku teise samba fondi osakute kogus, mille väärtus igaks järgnevaks pensionimakseks välja makstakse,“ selgitas Schamardin. Sel viisil on pensioni igakuine summa muutuv jasõltub pensionifondi osaku väärtuse muutustest.
Samuti lubatakse kindlustusandjatel pakkuda vähem pensionivara kogunud inimestele, kellel on õigus saada fondipensionit, võimalust sõlmida leping tähtajalisteks teise samba väljamakseteks, kuid nii, et investeerimisrisk jääb kindlustusseltsile. Küll hakkab SEB hinnangul turgu mõjutama asjaolu, et 2022.–2023. aastal peaks märkimisväärselt kasvama inimeste arv, kellel tekib õigus teise samba väljamakseteks pensionilepingute alusel.
Lahendus ka vähem kogunud inimestele
LHV Varahalduse esimehe Mihkel Oja sõnul on praeguse eelnõuga tehtav kõige olulisem muudatus see, kui praegu on teisest sambast raha kättesaamise peamine lahendus pensionileping – mis tähendab elukindlustuse garanteeritud makseid inimesele elu lõpuni –, siis tulevikus saab sellise pensionilepingu makseid siduda investeerimisriskiga ehk kindlustuselt saadavad summad sõltuksid alusvaraks oleva pensionifondi tulemustest.
Samuti oluline muudatus puudutab neid, kel on vähem kogutud. Kui nende jaoks on praegu tüüpiline lahendus fondipensioni ehk näiteks kümne aasta jooksul pensionifondist raha väljavõtmine, siis tulevikus nad saavad sõlmida ka elukindlustusseltsi garanteeritud väljamaksetega pensionilepingu, mis ei kesta elu lõpuni, aga on tähtajaline, mis omakorda tähendab suuremaid igakuiseid makseid, kuid ainult teatud perioodil.
„Pensionisüsteemi eesmärk on regulaarse ja piisava sissetuleku tagamine inimestele nende pensionieas. Väljamaksete etapis jääb peamine lahendus samaks – maksed inimesele elu lõpuni – kuid võimalused neid saada avarduvad. Inimeste jaoks tekib valikuid juurde,“ ütles Oja.
Kristjan Tamla: Maitse küsimus
Swedbank Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla rõhutas, et samal ajal ei ole võimalik saavutada kogutud summade väga paindlikku kasutamist ning pensionimaksete jätkumist kogu eluks. "Need kaks soovi asetsevad skaala erinevatel otstel," ütles ta.
Samamoodi ei ole tema sõnul kogumise faasis võimalik ühendada pensionifondide investeerimist indeksifondi põhimõtetel ning samas saavutada ka pensionisäästude paigutus Eesti majandusse.
"Kuna pensioni teine sammas on üheks osaks nn kohustuslikust ehk riiklikust pensionisüsteemist, siis tuleks sealt tehtavaid väljamakseid pigem kõrvutada esimese samba pensionimaksete põhimõtetega – riikliku pensionisüsteemi ülesandeks peab olema sellise väljamaksete struktuuri kujundamine, mis tagab elamist võimaldava sissetuleku kogu eluks," selgitas ta. "Nii näiteks ei kujuta ju mitte keegi meist ette, et esimesest sambast (riigieelarvest) võiks pensionile minnes saada n-ö ettemaksu viie või kümne aasta pärast väljamaksmisele kuuluva pensioni arvel."
Sellest lähtuvalt peaks tea sõnul ka teise samba pensioni puhul olulist rolli mängima nn eluealisuse komponent. Kuidas seda aga konkreetselt lahendada, on tema hinnangul rohkem maitseküsimus. "Elupäevade lõpuni kestvaid väljamakseid saab kujundada nii kindlustusseltside pakutavate toodete (kindlustusleping) kui ka fondihaldurite pakutavate toodete (fondipension) kaudu, aga ka mõnel muul viisil."
Kuna pensionieaks teise sambasse kogutud summade suurus võib lähtuvalt teenitud palgast inimestel oluliselt erineda, on Tamla sõnul teise samba väljamaksete kujundamisel teatud paindlikkuse lubamine mõistlik. Oluline on aga see, et elamist tagav sissetulek oleks kindlustatud elupäevade lõpuni ning seda ületavatelt summadelt võiksid väljamaksete vormid olla paindlikumad, rõhutas Tamla. "Kuhu täpselt väljamaksevormide vahele numbrilised piirid tõmmata, on suurema analüüsi teema, mida rahandusministeerium eelmisel aastal ka põhjalikult tegi. Tuleb loota, et põhimõttelisi muudatusi seadustes ei tehtaks üksnes mõne kitsa huvigrupi ettepanekute põhjal, vaid neile eelneb ka sügavam analüüs."
Arvestades seda, et Eesti pensionisüsteem pole jätkusuutlik, siis milliseid lahendusi välja pakuksite?
Võluvitsa ei ole ja kosmeetiliste muudatustega ühes pensionisambas siin midagi ei muuda. Üle on vaja vaadata kõik pensionisambad. Näiteks esimeses pensionisambas juurutada automaatselt keskmisest eluea kasvust sõltuv pensioniga ja kaotada eripensionid. Teises pensionisambas on mõistlik üle vaadata kogumisfaasi efektiivsus ja arutada, kas on otstarbekas lubada suuremat otsustusvabadust tulevastele pensionäridele oma pensionivara kogumisel. Üks võimalus oleks näiteks teise pensionisamba ümberkujundamine investeerimiskontopõhiseks ja koguja saaks siis ise otsustada, kas investeerib oma vahendid pensionifondi, paneb need deposiiti või sõlmib garanteeritud interessiga kindlustuslepingu. Kolmandas pensionisambas oleks viivitamatult vajalik ellu kutsuda tööandjapension ja võimaldada tööandjatel soodustingimuste kehtestamisega teha vabatahtliku kogumispensioni sissemakseid töötajate eest. Samuti on mõistlik kaaluda kohustusliku ja vabatahtliku pensionisamba integreerimist ning võimaldada pensionikogujatel teha vabatahtlikult täiendavaid sissemakseid enda valitud teise samba pensionifondi. See annaks mastaabi- ja kuluefekti. Ilmselt hakkaks viimast võimalust esialgu kasutama vähesed, kuid olen kindel, et kui kohustusliku kogumispensioni kogumisfaasi suhtes tekib suurem usaldus, hakataks seda võimalust kasutama üsna laialdaselt, nt tööandjapensioni kontekstis.
Mart Jesse
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees

Kirjutan lepingule kahe käega alla
Mart Jesse lähtub siin küll kindlustusseltside, mitte tulevaste pensionäride/kogujate huvidest. Rahandusministeeriumi ettepanek on tuua lävend, millega inimestel on võimalik lisaks kindlusseltsile sõlmida leping fondidega, lihtsalt madalamale ning loomulikult lisab see pensionisüsteemile paindlikkust. Ise kirjutan sellele lepingule kahe käega alla, kuna uute reeglite kohaselt tekiks mul ja väga paljudel Eesti inimestel võimalus sõlmida soovi korral tulevikus leping lisaks kindlustusseltsidele ka fondidega. Ma võtaks fondilepingu korral küll endale osakute kõikumise (aktsiaturgude) riski, kuid samas ületaks pensioni jooksul väljamakstavad summad suure tõenäosusega summasid, mida ma teeniksin annuiteetlepinguga kindlustusseltsist. Kiire arvutuse kohaselt peaks nüüd tekkima fondilepingu sõlmimise võimalus kõigil vähemalt keskmise töötasuga Eesti inimestel (900-1000 eurot kuus), kes terve elu pensionisambasse raha koguvad – ehk see peaks tagama pensionieaks vähemalt 200 RPMi suuruse fondiportfelli suuruse, mis on praegu siis võrdne 35 200 euroga. Lisan siia ka eelduse, et keskmise töötasuga Eesti inimene võiks koguda endale kokku tulevikuks sellise pensioni, et ta valikuvabadus võiks olla suurem.
Raivo Sormunen
Äripäeva finantskontroller
RPM – rahvapensioni määr
Kehtiv kord
1. Raha ei ole kogutud rohkem kui 1583 eurot ja 70 senti (10 × RPM).
Väljamaksete viisid:- pensionileping (eluaegne pension) kokkuleppel elukindlustusseltsiga;- fondipension või tulevikus ka tähtajaline pensionileping (väljamaksed max 10 aastaks);- ühekordne väljamakse.
2. Raha on kogutud rohkem kui 1583 eurot ja 70 senti (10 × RPM), kuid vähem kui 7918 eurot ja 50 senti (50 × RPM)Väljamakse viisid:- pensionileping (eluaegne pension) kokkuleppel elukindlustusseltsiga;- fondipension või tulevikus ka tähtajaline pensionileping (väljamaksed max 10 aastaks).
3. Raha on kogutud 7918 eurot ja 50 senti või rohkem (50 × RPM).Väljamakse viisid:- pensionileping (eluaegne pension).
Eelnõu
1. Kui summa jääb 50 ja 200 RPMi (ehk 8800 ja 35 200 euro) vahele, sõlmitakse eluaegset pensioni pakkuv pensionileping. Võib sõlmida mitu pensionilepingut.
2. Kui summa jääb 200 ja 700 RPMi (35 200 ja 123 160 euro) vahele, võib pensioni välja võtta tähtajalisena (kas fondipension või tähtajaline pensionileping). Tähtaja määramise aluseks on pensionäri keskmine eluiga.
3. Kui fondis olev summa ületab 700 RPMi ehk 123 160 eurot, saab kogu raha soovi korral korraga välja võtta.
"Rapsimine nagu IRLis ikka"
Aivar Sõerdriigikogu liige, Reformierakond
Kogumispensionide seaduse ettevalmistus kestis rahandusministeeriumis kolm aastat, kusjuures algses eelnõus pandlikkust suurendavat ettepanekut polnud.
See pandi ootamatult lauale eelnõu esimese ja teise lugemise vahel ja oleks peaaegu läinud ka hääletamisele. Koalitsioonisaadikutel aga hakkas käsi värisema ja saime kokku leppida, et rahandusministeerium teeb siia juurde ka kiirkorras mõjuanalüüsid. Kogu protsess näeb välja nagu kogu senine IRLi juhitava rahandusministeeriumi rapsimine maksudega. Nii põhjalike muudatuste puhul pensionisüsteemi teises sambas ei saa lihtsalt puusalt tulistada. Sisulised arutelud alles algavad rahanduskomisjonis järgmisel nädalal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum