Masinkauplemine jõuab Wall Streetile

Masinkauplejad on muutunud sedavõrd võimsaks, et moodustavad juba üle veerandi kõigist Wall Streetil aktsiatehingutest, kahekordistades enda osakaalu kõigest nelja aastaga. See suhteliselt uus kauplemisvorm on muutmas märkimisväärselt ka Wall Streeti ennast, kus luuakse töökohti ja investeeritakse kapitali kohtadesse, kuhu finantssektor pole varem ulatunud.

Masinkauplemine põhineb keerulistel algoritmidel, mis jooksevad ülivõimsatel arvutitel ning mille töö on läbi kammida suur andmekogus ning otsustada, milliseid väärtpabereid müüa ja milliseid osta. See praktika võidab Wall Streetil kiiresti populaarsustning järjest enam investeerimisfirmasid palkab tööle matemaatikuid ja teadlasi. Hea näide on venelasest tarkvarainsener Aleksei Pojarkov, kes lapsena käis ülemaailmsetel matemaatikaolümpiaadidel ja hiljem töötas näiteks Microsoftis. 

Läinud aastal läks kolme juhtiva riskifondi vahel pakkumissõjaks - kes suudab Pojarkovi endale meelitada. Lõpuks siirdus insener TGS Managementi, teenides oma uuel kohal Bloombergi allikate sõnul vähemalt 700 000 dollarit aastas. TGSi ei huvitanud, et Pojarkovil polnud varasemat finantssektori kogemust, sest nemad jahtisid venelase oskusi luua algoritme.

“10 aastat tagasi tahtsid kõik helgema peaga ülikoolilõpetajad Wall Streeti investeerimisfirmasse kauplejaks, kuid nüüd pürgivad kõik masinkauplevatesse fondidesse,” kommenteeris The Wall Street Journalile GAM Holdingu masinkauplemise haru juht Anthony Lawler. Šveitsi varahaldur ostis eelmisel aastal 217 miljoni dollariga Briti masinkauplemise firma Cantab Capital Partners.

Hea näide on varahaldusfirma Guggenheim Partners, mis ehitas miljoni dollari eest Californiasse superarvutite süsteemi, aitamaks töödelda andmeid, mida nende masinkauplemise investeerimisfond vajab. Firma sõnul kulub ainuüksi arvutite elektriarvetele miljon dollarit aastas.

Algoritmidel põhinev kauplemine on olemas olnud aastakümneid, kuid selle osakaal oli imeväike. Nüüd on see Wall Streetil arvestatav jõud. Masinkauplevad fondid moodustasid selle aasta esimeses kvartalis 27% kõigist Wall Streeti aktsiatehingutest. See on juba peaaegu võrdne üksikinvestoritega, kes hoiavad veel 29% turuosaga juhtpositsiooni.

Esimese kvartali lõpus oli masinkauplemisel põhinevatel riskifondidel kokku 932 miljardi dollari väärtuses varasid, moodustades 30% riskifondide koguvarast, selgub uuringufirma HFR andmetest. 2009. aastal oli masinkauplevatel fondidel 408 miljardi dollari väärtuses varasid ehk 25% koguvaradest.

Senised andmed näitavad, et arvutid võidavad inimesi investeerimises. Viimase viie aasta jooksul on masinkauplevad riskifondid teeninud keskmiselt 5,1% aastas, samas kui keskmine traditsiooniline riskifond teenis 4,3% aastas.

Investorid on trendi märganud. Selle aasta esimeses kvartalis oli masinkauplevate fondide netoinvesteeringute sissevool 4,6 miljardit dollarit. Kõikide riskifondide netoinvesteeringute väljavool oli seevastu 5,5 miljardit, mis tähendab, et teised riskifondid kaotasid tervikuna 10,1 miljardit dollarit.

Masinkauplemist võidakse segamini ajada kõrgsagedusliku kauplemisega, kuid tegu ei ole ühe ja sama asjaga. Viimased keskenduvad väga lühiajalistele, kohati lausa millisekundeid kestvatele tehingutele. Kõrgsageduslikud kauplejad on sattunud surve alla nüüd, kui turgude volatiilsus on langenud ning konkurents kasvab.

Börsil kaubeldavad fondid ehk ETFid kasutavad samuti algoritme, kuid on suunatud eelkõige investoritele, kes soovivad investeerida teatud tööstusse, regiooni või sektorisse.

Masinkauplemisel põhinevad tehingud võivad kesta paarist minutist mitme kuuni. Maailma suurimad masinkauplemise ettevõtted nagu Renaissance, Two Sigma Investments, D.E. Shaw Group, PDT ja TGS teevad päevas tuhandeid tehinguid ja haldavad kümnete miljardite dollarite väärtuses klientide raha.

Osad analüütikud hoiatavad, et masinkauplemisse tormavad investorid võivad pettuda. Konkurents selles vallas on suurenemas ning investoritel võib tekkida turgude suhtes petlik kindlustunne. 2007. aastal toimus n-ö masinkauplemise kokkuvarisemine just seetõttu, et paljudel kauplejatel olid väga sarnased strateegiad - üheaegselt tormati väärtpabereid müüma, mis tõi kaasa kahjumeid ja kiirendatud mahus aktsiate müümist.

The Wall Street Journaliga vestelnud finantssektoris tegelev matemaatik William Byers leiab, et maailma kuvamine ainult numbrites võib luua petliku mulje, et arvutid on tegelikkusest usaldusväärsemad. Mida rohkem investoreid tormab keerulistel algoritmidel põhinevate mudelite poole, seda tõenäolisem on, et algoritmid hakkavad üksteisele sarnanema ja toovad turul kaasa tõsisema šoki, selgitas Byers.

Seni pole aga miski peatanud Wall Streetil võidurelvastumist järjest keerulisemate algoritmide ja mudelite ning võimsamate arvutitega. Seni, kuni tootlusnumbrid on inimeste omadest paremad, võib eeldada ka masinkauplejate võidukäigu jätkumist.