Sirje Rank • 8. september 2017
Jaga lugu:

Nordea aktsionärid ootasid paremaid uudiseid

Foto: Scanpix/Reuters

Soomes juubeldati ja Rootsis oldi nördinud, kui Nordea pank otsustaski oma peakontori Stockholmist Helsingisse üle tuua.

Nordea aktsia oli eile punases, ehkki Rootsi karmimate pangandusreeglite alt pääsemine peaks pangale andma tubli säästu, millest saaks maksta priskemat dividendi. Sellist teadet lisadividendidest aga ei tulnud.

Kauplemispäeva lõpul oli Nordea aktsia ligi 2% languses.

„See oli investoritele pettumus,“ kommenteeris Kauppalehtile SEB panga analüütik Esbjörn Lundevall.

Ka Exane BNP Paribas’ analüütik Andreas Håkansson arvas, et investorid ootasid kolimise otsusest liiga palju. „Viimastel kuudel on aktsia üles rühkinud, ehkki teise kvartali tulemused olid üsna kehvad. Eeldati, et kolimine annab suure säästu ja vabastab kapitali,“ ütles ta Rootsi majanduslehele Dagens Industri (DI).

Dividendipoliitika ei muutu

Esialgu kavatseb Nordea jätkata praegust dividendipoliitikat. Viimasel kolmel aastal on Nordea dividendiks maksnud umbes 70% kasumist ja eesmärk on dividendi kasvatada. Analüüsifirma Factset prognoosib, et Nordea dividend kasvab tuleval kevadel kahe sendi võrra 0,67 eurole.

Nordea kontserni juht Casper von Koskulli ütles eile toimunud pressikonverentsil, et Nordea hakkab peakontori kolimist ette valmistama kohe ning loodab sellega ühele poole saada tuleva aasta oktoobriks. Kodubörsiks saab Helsingi, kuid Nordea aktsia jääb noteerituks ka Stockholmis ja Kopenhaagenis.

Nordea juhi sõnul sai kolimisotsusel määravaks, et Soome on osa Euroopa Liidu pangandusliidust. Analüütikud hindasid Nordea otsuse positiivseks.

Samad reeglid

„See on positiivne aktsionäride jaoks ja kliente see ei mõjuta. Pean otsust väga heaks,“ ütles Danske Banki anaküütik Matti Ahokas DI-le. „See on positiivne, et Nordea kulud mõnevõrra vähenevad. Kuid olulisem on, et Nordea läheb nüüd samade reeglite alla nagu teised suured Euroopa pangad,“ ütles ta.

Otsus peaks olema positiivne ka teiste Rootsi pankade jaoks. Andreas Håkansson osutas, et nüüd on Rootsis võimalik pankadele kehtestatud karme kapitalinõudeid leevendada, sest finantssüsteemi riskid vähenevad. „Kui Nordead enam sisse ei arvesta, on Rootsi pangandussüsteem väiksem, ja see peaks teistele pankadele positiivne olema,“ ütles ta.

Sellele viitas ka Rootsi pangaliidu juht Hans Lindberg. „Rootsi suurimast pangast saab välispank. Kui karmid kapitalinõuded ja kõrged tasud jäävad kehtima, tähendab see seda, et välispangad on soodsamas olukorras,“ ütles ta DI-le. Rootsi valitsus on kõrgemaid nõudeid õigustanud just sellega, et Rootsi pankade varad on mitu korda suuremad riigi SKPst. „See argument enam ei päde,“ ütles Lindberg.

Nordea hindab, et Helsingisse kolimise otsus aitab perspektiivis reeglite täitmise kuludelt kokku hoida 1,1 miljardit eurot. Citigroup hindab säästu veelgi suuremaks, 1,3 miljardile eurole. Panga hinnangul võivad kapitalinõuded praeguselt 17,6protsendilt alaneda 6,8 protsendipunkti võrra, 10,8%-le.

Norra DNB panga hinnangul tõstab kolimise otsus kasumit aktsia kohta umbes 2%. Vahetult enne kolimise otsuse selgumist andis DNB Nordea aktsiale ostusoovituse. Aktsia hinnasiht tõsteti 112 Rootsi kroonilt 117 kroonile. Bloombergi koondatud analüütikute hinnangus on keskmine hinnasiht 112,9 krooni ning valdavalt on ülekaalus hoia- ja osta-soovitused. Eile kauples Nordea aktsia Stockholmi börsil 102,8 Rootsi krooni tasemel.

Rootsi omavärav

Matti Ahokase sõnul näeb ta Nordea otsusest palju võitjaid. Kindel kaotaja on aga Rootsi valitsus, kes lootis pankadelt riigikassasse arvestatavaid summasid. Ahokase sõnul võib Rootsi valitsus end siiski lohutada, et Nordea lahkumisega Rootsi järelevalve alt vähenavad ka riskid Rootsi riigile. Seda on esile tõstnud ka Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson.

Rootsi riigivara ameti juht Hans Lindblad on aga pigem mures, et nii suur osa pangandustegevusest läheb nüüd Rootsi järelevalve alt välja. „Peakontori kolimisest riskid ei kao,“ ütles ta agentuurile Bloomberg. Nordeale hakkavad tõenäoliselt kehtima madalamad nõuded, kuid Rootsi valitsusel on edaspidi piiratumad võimalused finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamiseks.

Rootsi finantsurgude minister Per Bolund osutas, et Euroopa Liidu pangandusliidu reservid panganduskriiside haldamiseks on alles loomisel. „Pangandusliit ei ole veel valmis,“ ütles ta. „Mis juhtub siis, kui pank satub raskustesse enne, kui kriisihaldusreserv on valmis, mis ei juhtu enne aastat 2025-2025. Mis saab hoiusegarantiist, kui ühtset süsteemi veel ei ole?“

Bolund ütles , et küllap on Soome rahandusminister kuni selle lahenduseni omajagu stressis. Soome rahandusminister Petteri Orpo stressi välja ei näidanud, soovides Twitteri kontol Nordeale tere tulemast. Soome finantsjärelevalve juht Anneli Tuominen ütles Bloombergile, et tal on hea meel, et Nordea läheb nüüd Euroopa Keskpanga järelevalve alla. Veerandi järelevalvest teeb Frankfurt, ülejäänu jääb Soome finatsjärelevalvele, mis eeldab lisatööjõu palkamist.

Soome särab

Oluliselt Nordea peakontori kolimine Soomes siiski uusi töökohti ei loo ja ka maksutulud ei kasva märkimisväärselt, kuna pank maksab makse seal, kus tekib tulu. Peamine võit on sümboolne – see osutab, et Soome on suure panga peakontoriks soodsam keskkond kui Rootsi või Taani, kirjutas Kauppalehti oma juhtkirjas. Seda mainekahju kahetses oma juhtkirjas Rootsi majandusleht Dagens Industri, kritiseerides Rootsi valitsuse lühinägelikku suhtumist pangandusse. Rootsigi on tahtnud saada suureks finantskeskuseks ja Brexitist tekkinud võimalused oleksid loonud head eeldused. Nüüd saab selle tähelepanu Helsingi.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum