Fintechi-guru: pangad ei kao

Kuid muu läänemaailmaga võrreldes on olukord hea. „Lääne-Euroopa pankade süsteemid on 30-40 aastat vanad ja need ei ole organisatsioonid, mis hea meelega muutuksid. Samal ajal vahetavad maailma internetihiiud oma süsteeme iga 3-4 aasta järel,“ ütles Skinner. Iseäranis on talle mõistetamatu, kuidas pangad kasutavad lausa ahastusseajavaid protsesse.

„Mu naine tahtis teha teises pangas kontot, aga pass oli aegunud. Suurbritannia pankades saad end veel kuidagi identifitseerida, kui sul on püsiv elukoht ja maksad kommunaalarveid. Aga meil maksan kommunaale mina! Naine pidi minema oma vanasse panka, kus talle kirjutati sertifikaat, mis tõendas, et tema on ikka tema, siis pidime minema notarisse ja maksma 330 eurot, et notar tõendaks, et tema on tema ja alles siis saime konto avada,“ kirjeldas Skinner protsesse, mida fintech oluliselt parandada suudaks.

Plokiahela-tehnoloogia, krüptorahad – pangad lihtsalt peavad muutuma, kõneles Skinner. Seda, et pangad fintechi tulekuga päris ära kaoksid, Skinner ei usu. Ka krüptoraha ei suuda tema sõnul üksi panku asendada – raha puhul on usalduse küsimus siiski tähtis. „Fintechi puhul on fin nagu lapsevanem, kes tegeleb riskide haldamise, regulatsioonidega. Ja tech on laps, kes peabki vanadele süsteemidele väljakutse esitama. Aga lapsevanem peab piirangud paika panema,“ rääkis Skinner.

Samal ajal pole pangad sugugi altid uusi, kiiremaid ja, mis seal salata, klientide jaoks tunduvalt odavamaid lahendusi sisse viima. „On tehtud uuring, kust selgus, et 94% finantsasutuste tippjuhtidest pole tehnoloogiakogemust. Pankurid palkavad ikka veel pankureid, kuigi peaks hakkama palkama IT-mehi, just juhatusse. Sest need näevad protsesse teisiti. Meil on kunstlik intelligents, plokiahela-tehnoloogia. IT-tüüp saab sellest aru, pankur sageli mitte,“ nentis Skinner, miks revolutsioon panganduses on nii visa tulema.

Hiinlastel teeots käes

Kuna pangad võistlevad makseteenuste pakkumisel selliste tehnoloogiahiidudega nagu Facebook või Alibaba, millel on finantsvõimekus selgelt olemas ning taga mitme saja miljoniline kasutajaskond, siis liigub kaalukauss nende ja ka tarbija kasuks. „Kui kasutad teenust Klarna või Stripe, saad makse tehtud 8 minutiga. USAs võtab see [tavapangas] kuni viis päeva,“ nentis Skinner.

Palju muutusi toob tema hinnangul uuest aastast kehtima hakkav euronõue, mis sätestab, et pank teeb igale soovijale oma API [programmeerimiskeskkonna rakendusliides, mis aitab programmmidega suhelda].

Tulevik on Skinneri sõnul pisimaksete pärusmaa ja olukord, kus pangaülekanne palju maksab või kaua aega võtab, pole enam jätkusuutlik. „Praegu tehakse Hiinas 50 korda rohkem mobiilimakseid kui näiteks USAs. Juba praegu pakub Alibaba hiinlastele teenust, kus nad saavad osta reisi nende enda reisibüroost ja siis näiteks Lapimaal muretult Alipayga maksta. Teine asi on inklusiivsus, mida Alibaba juht Jack Ma kogu aeg rõhutab. Maailmas on miljardeid inimesi, kes ei pääse ligi finantsteenustele. Fintech muudab maailma demokraatlikumaks.“