Jäta menüü vahele
Artikkel
- Börsiuudised
- Pille Ivask
- 16. detsember 2017 kell 7:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Bitcoini võidakse hakata kasutama laenude tagatiseks
BitcoinFoto: BloombergKrüptomündi abil rikkaks saanud inimesed tahavad õige pea oma varakust nautima hakata – osta maju, autosid, ehteid, jahte ning peent kunsti. Seetõttu sahistatakse finantsmaailmas, et ehk hakkavad pangad õige pea andma laenu bitcoini tagatisel.
Pole just ülemäära palju neid inimesi, kes ostsid bitcoini siis, kui see ei maksnud sisuliselt midagi ning hoiavad krüptoraha oma portfellis tänini. Krüptomündi hind jääb praegu pea 17 tuhande dollari juurde ning see omakorda tähendab, et bitcoini koguväärtus on umbes 300 miljardit dollarit.Kõige selle juures on märkimisväärne, et umbes 40% bitcoinidest kuulub ligikaudu 1000 kasutajale. Kogu bitcoini võidukäik tähendab omakorda, et maailma on tekkinud juurde omajagu miljonäre, kes tahaksid õige pea oma rikkust ka nii-öelda füüsilisel kujul näha – tähendagu see siis näiteks maja-, korteri- või autoostu.Bitcoini jumalaks nimetatud Roger Ver on öelnud, et tema tahaks hea meelega kasutada võimalust võtta laenu bitcoini tagatisel, ent vastav teenus pole seni tema teele sattunud. Veri krüptorahaportfell on teadaolevalt üks suuremaid.AQR Capital Managementi endine tegevdirektor Aaron Brown on öelnud, et pangad võiksid huvi tunda bitcoini tagatisel laenu andmise vastu. “Ma näen, et tegu on tööstusega, mis oleks väärt kümneid miljardeid dollareid,” kommenteeris ta Bloombergile.Kuigi seesugune mõte võiks tunduda sümpaatne, pole keeruline leida ka vastuargumente. Bitcoini hind on äärmiselt volatiilne. Seetõttu on keeruline selgeks teha, mis tingimustel laenu üldse peaks andma.Salti finantsjuht David Lechner märkis Bloombergile antud intervjuus, et ilmselt peaks see inimene, kes tahab pangast laenata 100 000 dollarit, panema tagatiseks bitcoine 200 000 dollari väärtuses ning maksma veel 12-20% suurust intressi. USA mõistes tähendaks see, et tegu on sarnaste tingimustega, mis rakenduksid siis, kui inimesel pole laenu saamiseks tagatist anda.Juba pakutakse laeneÕigupoolest saab raha juba bitcoini tagatisel laenata. Vastavat teenust pakuvad erinevad idufirmad ning on ka neid, kes tahavad hakata laene vahendama. Tõsi, mõnikord küsitakse lisaks bitcoini tagatisele ka lisatagatist – juhuks, kui midagi päris viltu peaks minema.Suured pangad on aga võtnud ettevaatliku positsiooni. Teadupoolest on näiteks suured Wall Streeti pangad jaotunud kahte lehte – on neid, kes usuvad bitcoini ja neid, kes pigem kahtlevad.Siiski märkis Finadiumi direktor Josh Galper, et kui ka suured pangad peaksid nägema, et bitcoin suudab oma hinda hoida, siis on üpris tõenäoline, et pangad hakkavad aktsepteerima bitcoini ka tagatisena. “Ma ei näe, et see juhtuks nüüd, aga ehk kahe või kolme aasta pärast,” prognoosis Galper.- Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.