Kuidas osta eurost vara 80 sendiga?

Tarase ja tema kolleegide juhtimise all on 100 miljonit eurot. Äripäeva kirjastuse uue raamatu „Intelligentne investor“ esitlusel tõi ta välja, milliseid raamatust pärit põhimõtteid LHV portfelli koostamisel kasutab.

„Minu jaoks on raamatu ja väärtusinvesteerimise keskmes põhimõte mitte kaotada permanentselt kapitali. Ehk siis see raamat võiks aidata vältida neid investeeringuid, mis õhku lendavad,“ ütles Taras ja lisas, et tekib võimalus soetada eurone vara 80 sendiga, siis seda tasub kaaluda.

Ta tõi välja kolm väärtusinvesteerimise põhimõtet. Esiteks on tähtis pikaajaline horisont: väärtusinvesteerimisel ei ole mõtet, kui ei olda valmis oma raha aastaid kapitaliturgudel hoidma. Teiseks peaks olema valmis fundamentaalanalüüsi abil ettevõtte finantsid jupiti lahti võtta. Kolmandaks peaks eristuma keskmisest ehk ostma, kui teised müüvad ja müüma, kui teised ostavad.

Mida vaadata üksikaktsia puhul? 

Tarase sõnul võib idee saada alguse väga erinevatest kohtadest, nii analüüsidest, ajalehtedest, artiklitest jne. „Algkohta on raske defineerida,“ sõnas Taras.

• Hoomatav ja läbipaistev ärimudel. Hea soovitus on alustada pigem koduturult. „Me näeme paljusid ärimudeleid. Ja sellest tunnetuse tekitamine on midagi muud, kui vaadata kusagilt kaugemalt mõnda suurt ettevõtet. See on alguses kindlasti lihtsam,“ selgitas Taras.
• Pikaajalise horisondiga investeerimisstrateegia. Tarase sõnul lähtutakse LHVs 3-5 aastast. Väärtuse alahinnatus võiks selle perioodi peale tagasi tulla. Loomulikult kõik ei õnnestu nii, nagu peab. Mõned asjad liiguvad vastupidi või muutub investeerimistees.
• Tugev ja konservatiivne finantspositsioon. On asjad, millega allahindlust ei tasuks teha. „Oleme ise vaadanud, et kui ettevõttel on netovõlg kõrgemal kui ettevõtte kolmekordne aastane rahavoog, siis tekib küsimus," selgitas Taras, miks ettevõtte finantsid peaksid ka halbadeks aegadeks valmis olema.
• Hea ettevõte kasvab strukturaalselt ja orgaaniliselt. Taras rääkis, et portfellis on neil loomulikult ka ettevõtteid, kes teevad häid ülevõtmisi, aga pikaajaliselt tahaks näha, et üks hea ettevõte on võimeline iseseisvalt ka kasvama. Kvaliteetne portfell võiks pigem olla orgaanilise kasvu poole kaldu.
• Stabiilne ja kõrge kasumlikkus. Selge see, et tsüklilise aktsia puhul - nagu tööstusettevõtted, autotööstus - ei ole kasumid nii stabiilsed. Aga suures plaanis võiks olla ette näidata läbi tsükli korralik ajalugu. See tähendab, et ettevõttel on võimalik rahavoog kas dividendidena välja maksta või kasvu investeerida.
• Dividendid või investeeringud tulevikku. Dividend on tore asi, aga kui tahta ka aktsia põhikapitali kasvu, siis vajab see päris suuri investeeringuid.
• Kvaliteetne ettevõte. Nagu Benjamin Graham rõhutab, et parem osta kallim ja kvaliteetsem aktsia kui odav ja keskpärane. „Kui halvem aeg tuleb, siis keskpäraste ja halbade ettevõtete häda on see, et sealt kukub kasum kõige kiiremini tagant ära,“ rääkis Taras.  
• Atraktiivne hinnatase. Ohutusvaru ostmine ehk oluline on mõelda peas läbi ka negatiivne stsenaarium.
• Sõnastada konkreetne investeerimistees, mida on võimalik aktiivselt jälgida. Parem vältida investeeringuid, mille osas on raske seisukohta kujundada.
• Portfelli mõõdukaks hajutamiseks piisab 10 investeeringust. Parem vähe investeeringuid, millest teame palju, kui palju investeeringuid, millest teame vähe.

Ideedena tõi Taras välja Soome puidu- ja metsatööstusettevõtted, Lääne-Euroopa jaepangad, hea rahavooga Baltikumi ning arenevad turud, kus majandustsüklis rohkem on tõusuruumi.