Kaspar Allik • 30. aprill 2018
Jaga lugu:

Kuidas osta eurost vara 80 sendiga?

Mikk Taras raamatu "Intelligentne Investor" esitlusel
Mikk Taras raamatu "Intelligentne Investor" esitlusel  Foto: Andres Haabu

Kui sul on võimalus saada osta eurost vara 80 sendiga, siis täitsa tasub mõelda ja kaaluda, millised on selle investeeringu riskid ja võimalused, leiab LHV portfellihaldur ja fondijuht Mikk Taras.

Tarase ja tema kolleegide juhtimise all on 100 miljonit eurot. Äripäeva kirjastuse uue raamatu „Intelligentne investor“ esitlusel tõi ta välja, milliseid raamatust pärit põhimõtteid LHV portfelli koostamisel kasutab.

„Minu jaoks on raamatu ja väärtusinvesteerimise keskmes põhimõte mitte kaotada permanentselt kapitali. Ehk siis see raamat võiks aidata vältida neid investeeringuid, mis õhku lendavad,“ ütles Taras ja lisas, et tekib võimalus soetada eurone vara 80 sendiga, siis seda tasub kaaluda.

Ta tõi välja kolm väärtusinvesteerimise põhimõtet. Esiteks on tähtis pikaajaline horisont: väärtusinvesteerimisel ei ole mõtet, kui ei olda valmis oma raha aastaid kapitaliturgudel hoidma. Teiseks peaks olema valmis fundamentaalanalüüsi abil ettevõtte finantsid jupiti lahti võtta. Kolmandaks peaks eristuma keskmisest ehk ostma, kui teised müüvad ja müüma, kui teised ostavad.

Väärtusinvesteerimise puudused

Kui tahta väärtusinvesteerimist rakendada, peaks ärimudeli tuumast väga hästi aru saama. Kõrvale tasub jätta ettevõtted, mida ei mõista.

„Kui võtate ette Deutsche Banki bilansi ja suudate aru saada, mis seal 2 triljoni taga on, siis see on kõva sõna, aga enamusel investoritel on see täiesti üle jõu käiv. Kui võtame ette Tallinna Kaubamaja või Tallinki, siis neid numbreid hoomata on teine asi,“ selgitas Taras, miks on alustaval investoril lihtsam koduturul alustada.

Ajalugu on näidanud, et on tegureid, mis lühiajaliselt ettevõtteid väga võimsalt mõjutavad. On see intresside tõus, valuutakeskkonna muutus või muu, aga hea asi kipub alati langusest tagasi tulema ja see võib veel kauem aega võtta. Alati tuleb arvestada, et fundamentaalide vaatamine ei ole ainus, mis üht ettevõtet mõjutab.

Mida vaadata üksikaktsia puhul? 

Tarase sõnul võib idee saada alguse väga erinevatest kohtadest, nii analüüsidest, ajalehtedest, artiklitest jne. „Algkohta on raske defineerida,“ sõnas Taras.

Hoomatav ja läbipaistev ärimudel. Hea soovitus on alustada pigem koduturult. „Me näeme paljusid ärimudeleid. Ja sellest tunnetuse tekitamine on midagi muud, kui vaadata kusagilt kaugemalt mõnda suurt ettevõtet. See on alguses kindlasti lihtsam,“ selgitas Taras.Pikaajalise horisondiga investeerimisstrateegia. Tarase sõnul lähtutakse LHVs 3-5 aastast. Väärtuse alahinnatus võiks selle perioodi peale tagasi tulla. Loomulikult kõik ei õnnestu nii, nagu peab. Mõned asjad liiguvad vastupidi või muutub investeerimistees.Tugev ja konservatiivne finantspositsioon. On asjad, millega allahindlust ei tasuks teha. „Oleme ise vaadanud, et kui ettevõttel on netovõlg kõrgemal kui ettevõtte kolmekordne aastane rahavoog, siis tekib küsimus," selgitas Taras, miks ettevõtte finantsid peaksid ka halbadeks aegadeks valmis olema.Hea ettevõte kasvab strukturaalselt ja orgaaniliselt. Taras rääkis, et portfellis on neil loomulikult ka ettevõtteid, kes teevad häid ülevõtmisi, aga pikaajaliselt tahaks näha, et üks hea ettevõte on võimeline iseseisvalt ka kasvama. Kvaliteetne portfell võiks pigem olla orgaanilise kasvu poole kaldu.Stabiilne ja kõrge kasumlikkus. Selge see, et tsüklilise aktsia puhul - nagu tööstusettevõtted, autotööstus - ei ole kasumid nii stabiilsed. Aga suures plaanis võiks olla ette näidata läbi tsükli korralik ajalugu. See tähendab, et ettevõttel on võimalik rahavoog kas dividendidena välja maksta või kasvu investeerida.Dividendid või investeeringud tulevikku. Dividend on tore asi, aga kui tahta ka aktsia põhikapitali kasvu, siis vajab see päris suuri investeeringuid.Kvaliteetne ettevõte. Nagu Benjamin Graham rõhutab, et parem osta kallim ja kvaliteetsem aktsia kui odav ja keskpärane. „Kui halvem aeg tuleb, siis keskpäraste ja halbade ettevõtete häda on see, et sealt kukub kasum kõige kiiremini tagant ära,“ rääkis Taras.  Atraktiivne hinnatase. Ohutusvaru ostmine ehk oluline on mõelda peas läbi ka negatiivne stsenaarium.Sõnastada konkreetne investeerimistees, mida on võimalik aktiivselt jälgida. Parem vältida investeeringuid, mille osas on raske seisukohta kujundada.Portfelli mõõdukaks hajutamiseks piisab 10 investeeringust. Parem vähe investeeringuid, millest teame palju, kui palju investeeringuid, millest teame vähe.

Ideedena tõi Taras välja Soome puidu- ja metsatööstusettevõtted, Lääne-Euroopa jaepangad, hea rahavooga Baltikumi ning arenevad turud, kus majandustsüklis rohkem on tõusuruumi.

Jaak Roosaare raamatuesitlusel
Jaak Roosaare raamatuesitlusel  Foto: Andres Haabu

Jaak Roosaare õppetunnid

Investor ja “Rikkaks saamise õpiku” autor Jaak Roosaare on Benjamin Grahami õpetustele ligi pääsenud suuresti tänu tema õpilasele Warren Buffettile. Grahami raamatu tarkus jõudis Roosaareni Warren Buffetti kirjade kaudu. „Võtta ettevõtteid mitte lihtsalt hinnana, mida turul pakutakse, vaid tervikuna, kui palju need väärt võiksid olla,“ rääkis Roosaare.

Viimase finantskriisi ajal oli päevi, mil Roosaare avas arvuti ja nägi kogu Tallinna börsi paarikümne protsendiga miinuses. „Ei ole ju võimalik, et ettevõtte väärtus ühe päevaga 25 protsenti väheneb,“ rääkis Roosaare. „Kui sa näed vara hinda turul, siis on kaks võimalust reageerida. Üks on võtta hinda kui tõde ja otsida sellele seletust, ja teine on võtta hinda kui pakkumist. Ehk siis ei pea laskma hinnal otsuseid mõjutada,“ selgitas Roosaare Grahami kujundit Härra Turust, kes vastavalt tujudele varasid hinnastab.

„Lihtne mõte: kui ostad liiga kallilt, siis aeg parandab haavad. Aga kui sa kallilt ostetud varad all ära müüd, siis saad justkui topelt peksa,“ rääkis Roosaare, miks kukkunud hind on kahjum vaid paberil, millest kvaliteetse aktsia omanik ei peaks hoolima.

Turvalisusvaru

Väärtusinvesteerimise põhimõtete abil on Roosaarel õnnestunud Balti börsilt leida aktsiaid odavamalt kui bilansis olnud raha hulk aktsia kohta. Näiteks Norma, millel oli raha 3 eurot aktsia kohta, aga aktsia hind alla selle.

„Üks ja sama investeering võib olla ühe hinnaga väga hea ja natuke kallima hinnaga enam mitte nii hea,“ selgitas Roosaare.

Ühtlasi ei saa väärtust puhtalt hinna pealt vaadata. „Olen teinud selliseid vigu päris sageli, kus mingil ettevõttel läheb hästi, saad esimesed 100 protsenti kätte ja siis suure rõõmuga paned müüki. Aga unustad ära, et ettevõte on ise ka arenenud,“ rääkis ta.

„Kui on kriisiaeg, tasub Baltikumi pisikesed aktsiad üle vaadata, võibolla on midagi, mida keegi ei taha,“ soovitas Roosaare olukorda, kuidas likviidsusprobleem siinseid hindu finantskriisis alla tiris.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt