Kuidas investeerimisportfelli tasakaalustada?

11. juuli 2018, 06:00
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180711/BORS/180719965/AR/0/AR-180719965.jpg
Ainult tellijale

Varem või hiljem puutuvad kõik investorid kokku portfelli tasakaalustamise ehk rebalansseerimisega, selleks on hea teada enamlevinuid portfelli tasakaalustamise reegleid.

Miks see oluline on?

Investeerimisportfelli rebalansseerimine ehk tasakaalustamine tuleb erainvestorite puhul päevakorda ennekõike erinevate varaklasside valguses. Oletame, et mingil põhjusel, olgu selleks siis isiklik riskitaluvus või lihtsalt eelistused, oleme seadnud eesmärgiks hoida poole oma varadest aktsiates ja teise poole laenudes/võlakirjades. Kui investeerima asudes ongi suhe kahe varaklassi vahel 50/50, siis ajas kipub portfell vahepeal eesmärkosakaalust hälbima. Põhjuseid võib olla mitu – realiseeruvad krediidiriskid laenude/võlakirjade poolel, aktsiate hinnad teevad läbi suuri tõuse või langusi, investoritena saame oma investeeringutelt jooksvat tulu, mis tekitab portfelli rahajäägi jne.

Tasakaalustamise eesmärk ongi teatud regulaarsusega tuua erinevate investeerimisobjektide osakaalud tagasi esialgse sihtosakaalu juurde, et meie portfell ka reaalselt aastast-aastasse peegeldaks meie valitud investeerimisstrateegiat.

Tasakaalustamine ei pruugi toimuda ainult varaklasside vahel. Mõnikord on mõistlik kohandada positsioonide osakaalusid ka üksikute väärtpaberite/instrumentide tasandil. Näiteks kui ühe välja valitud aktsia osakaal tõuseb kiire hinnaralli tõttu kogu portfellis 25% piirimaile, võib nii mõnigi investor tunda vajadust portfelli osakaale korrigeerida, et tagada piisav hajutatus.

Regulaarne võitjate müümine

Portfelli tasakaalustamisele heidetakse aeg-ajalt ette, et tegu on regulaarselt võitjate müümist ja kaotajate ostmist praktiseeriva lahendusega. Nii mõnigi kord võib see vastuargument olla asjakohane, näiteks kui meil on õnnestunud välja valida tõelist tähelendu tegeva ettevõtte aktsia. Enamasti kehtib see üksiku väärtpaberi tasandil. Samas varaklasside tasandil kipub pikaajaliselt olema nõnda, et tagantjärele vaadates oligi mõistlik eilseid võitjaid müüa, sest tegu oli üpris kõrgelt hinnastatud varaklassiga.

Teisisõnu toimub regulaarse võitjate müümise ja nii-öelda eilsete kaotajate ostmise kaudu portfelli tasakaalustamise puhul alati suhteliselt kallimate varade müük ja soodsamate asemele ostmine. Seega on tasakaalustamine alati turu trendidele vastanduv (contrarian) tegevus.

Teine aspekt, mida regulaarse tasakaalustamise puhul teada, on tõsiasi, et seda tehes langeb portfelli väärtuse kõikumise ulatus ehk volatiilsus. Ühest küljest ju tundub, et tegu võiks olla atraktiivse karakteristikuga, samas tasub endale aru anda ka sellega kaasas käivatest puudujääkidest. Nimelt kauakestvate või kohati mullistuvate finantsturgude tingimustes ei saavuta eri varaklasside vahel tasakaalustatav portfell kunagi nii kõrgeid turuväärtusi nagu osta-hoia-portfell. Samas ei koge selline portfell, mille puhul varaklasside vahel tasakaalustamise tehinguid tehakse, ka nii järske turuväärtuse langusi.

Kaks peamist portfelli tasakaalustamise meetodit

Kõige lihtsam ja sageli erainvestorite jaoks ka kõige mugavam lahendus on portfelli tasakaalustamine fikseeritud ajavahemike tagant, näiteks üks kord aastas. Olgu selleks kuupäevaks 1. märts või 30. november, kord aastas heidame pilgu peale eri varaklasside jaotusele oma portfellis ja viime ostu- ning müügitehingutega kõik osakaalud tagasi pikaajaliste sihtosakaalude juurde. Selle meetodi plussideks on suhteline kuluefektiivsus (tasakaalustamise tehinguid tehakse harva), tegu on emotsioonivaba ja kergelt hallatava reegliga. Miinusena võib nimetada asjaolu, et mõnikord kirjutab see reegel ette ebaolulisena tunduvaid tasakaalustamise tehinguid. Näiteks juhul kui rebalansseerimise kuupäeval on portfelli jaotus soovitud 50/50 asemel 51/49, siis justkui peaks ikkagi tasakaalustama.

Siin tuleb appi piirmäärade ehk niinimetatud künniste paika panemine. See viib ka kohe järgmise portfelli tasakaalustamise meetodi juurde, milleks on investeerimispiirangutel põhinev tasakaalustamine. Sisuliselt ongi tegu olukorraga, kus muutused varaklasside osakaaludes käivitavad tasakaalustamise tehingud siis, kui ületatakse mingid paikapandud künnised. Juhul kui portfelli sihtosakaalud on 50/50 ja künnis on seatud 5% juurde, toimuvad tasakaalustamise tehingud ainult juhul, kui ühe varaklassi osakaal on tõusnud üle 55% ja teise oma langenud alla 45%.

Rusikareegel tasakaalustamist käivitava künnise valikul on lihtne – see peab olema piisavalt oluline. Juhul kui eri varaklasside sihtosakaalud jäävad minimaalselt 25–30% juurde, sobibki künniseks hästi 5% või ka 10%.

Kaks spetsiifilist künnisereeglit

Levinud on veel kaks reeglit. William Bernsteini reegli kohaselt tuleb tasakaalustamisega algust teha siis, kui varaklassi osakaal on hälbinud vähemalt 20% ulatuses tema enda sihtosakaalust. See tähendab, et kui esialgne aktsiate sihtosakaal on näiteks 50%, siis tasakaalustamine toimub siis, kui aktsiate osakaal portfellis langeb 40% tasemele või tõuseb 60% tasemele kogu portfelli suhtes. Kui aktsiate esialgne sihtosakaal on seatud 30% juurde, siis tehakse tasakaalustamisega algust, kui aktsiate osakaal langeb 24% tasemele või tõuseb 36% tasemele kogu portfellist.

Teine levinud reegel on Larry Swedroe 5/25 nime kandev reegel. Selle reegli kohaselt tasakaalustatakse kõiki neid varaklasse, mille esialgne sihtosakaal on vähemalt 20% portfellist, siis, kui selle varaklassi osakaal muutub kogu portfelli suhtes 5% võrra. Teisisõnu on tegu sellesama alustuseks jutuks olnud 5% reegliga. Näiteks kui aktsiate esialgne osakaal on 30%, toimub tasakaalustamine, kui aktsiate osakaal langeb 25% piirimaile või tõuseb 35% juurde. Samas kui aktsiate sihtosakaal on 70%, kutsub tasakaalustamise esile aktsiate osakaalu langus 65% tasemele või tõus 75% tasemele kogu portfellist.

Nende varaklasside puhul, mille esialgne sihtosakaal jääb alla 20% kogu portfellist, toimub tasakaalustamine siis, kui varaklassi osakaal on oma sihtosakaalu suhtes muutunud vähemalt 25%. Näiteks kui kulla sihtosakaal on seatud 10% juurde, asume tasakaalustama, kui kulla osakaal kogu portfellis langeb 7,5% tasemele või tõuseb 12,5% juurde. Juhul kui sihtosakaal on seatud 5% tasemele, on tasakaalustamist esile kutsuvateks piirideks 3,75% ja 6,25%.

Need viimased kaks on juba veidi keerukamad reeglid ja võivad olenevalt varaklasside arvust nõuda tegelikult üpris sagedast tasakaalustamist. Finantsturgude ajaloolistel andmetega tehtud simulatsioonid näitavad, et piisab ka lihtsate reeglite kasutamisest, olgu selleks siis tasakaalustamine üks kord aastas või iga varaklassi puhul 5–10% hälbimise korral. Valdava enamuse erainvestorite jaoks on just need meetodid piisavalt mugavad ja lihtsad.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. July 2018, 17:18

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing