Nõustamisfirma Metals Focus andmetel jõuavad maailma keskpankade netoostud tänavu 450 tonnini - eelmisel aastal oli tase 375 tonni. Ettevõtte vanemanalüütiku Junlu Liangi sõnul on kasvu üheks oluliseks põhjuseks tärkavate turgude soov oma rahareserve paremini hajutada. Tõusuruumi on sealjuures veel palju, kuna kulla osakaal nende varades on veel väike, eriti kui võrrelda seda paljude lääneriikide seisuga.

Möödunud nädalal kümnekordistas oma kullavarusid näiteks Ungari, viies nende osakaalu riigi reservides 4,4% tasemeni. Poola keskpank tegi juulis ja augustis seevastu aga suurima kullaostu alates 1998. aastast, soetades väärismetalli suvise hinnalanguse ajal 9 tonni kulda. Mõlema riigi numbrid kahvatuvad aga Venemaa kõrval, mis on sel aastal ostnud keskmisel 20 tonni kulda kuus. Püsivalt, ent tagasihoidlikumal tasemel on tegutsenud ka Kasahstan ja Mongoolia.

Ebakindel meeleolu aktsiaturgudel on kulla hinda sügisel veidi kergitanud, kuid aasta alguse seisuga võrreldes võib metalli siiski veel odavaks pidada. Kulda on peamiselt nõrgestanud USA intressimäärade kiire tõus ning dollari tugevnemine. Kolmapäeval tuleb ühe untsi soetamiseks välja käia ligikaudu 1228 dollarit - pea 90 dollarit vähem kui aasta alguses.