“Vaadates tulemusi ja eeldades, et ka neljas kvartal tuleb hea, on kevadel taas vähemalt 1eurost dividendi oodata. Arvestades tänast aktsia hinda, on see poole aastaga 10,5% tootlust,” hindas ta.

Ilves märkis, et Merko on keskendunud erakliendile ja Nordecon riigihangetele: kuna riik ostab kõige odavamat hinda ja kvaliteet pole eriti oluline, on seal marginaalid väikesed. “Prognoosin, et Nordeconi jaoks jätkub sama trend, sest alati on keegi, kes toodab ja töötab odavamalt. Madalaima hinnaga on raske konkureerida ja samal ajal kasumit teenida,” ütles ta.

Ilvese sõnul tõi Merko oma aruandes välja, et euroraha periood lõpeb aastal 2020, mis tähendab järsult suurenevat riiklikku tellimust ja samas alustatakse ka Rail Balticu ehitusega, mis tõenäoliselt haarab kogu Eesti ehitustootmisvõimsuse ja lükkab ka marginaale üles. “Seega, kui keegi plaanib lähiajal midagi ehitada, siis tuleks lepingud kiiresti enne Rail Balticu hanget ära sõlmida.”

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, kelle portfellis on Nordeconi aktsiaid rohkem kui Merko omi, Nordeconi tulemuste üle ei rõõmustanud. “Eks ma praegu kirun ennast, et kui ma 1,3 euro juures mõtlesin, et müüks maha, siis täna on see 1 euro all. On nagu vara vähemaks jäänud,” tõdes Toompark.

“Kuivõrd ma olen neid aktsiaid üle 10 aasta omanud ja paraku nad kaks korda kallima hinnaga vist keskeltläbi ostnud, siis suhtun stoilise rahuga ja mõtlen, et kui trumm on läinud, mis ma siis nende pulkadegagi enam teen,” rääkis Toompark.

Toompark ütles, et peab tunnistama, et Nordecon on tema tagasihoidliku aktsiaportfelli kõige suurem miinus. “Merko ei ole väga tugevas plussis, aga see ei arvesta praegu dividende, mis tegelikult nii ühest kui ka teisest on tulnud, pluss aktsiakapitali vähendamisi,” ütles ta.

Toompark tõdes, et kui aruannete kommentaare lugeda ja mõelda, mis ehitusturul toimub, siis ehitusettevõtetel lihtne ei ole ja keeruline on oodata, et õnn tuleb õuele ja kasumid hakkavad pärmi peal kasvama.