Hiina majanduskasv kolme kümnendi viletsaim

Kogu aasta kasv oli 6,6 protsenti, langedes madalamale 6,8protsendisest majanduskasvust 2017. aastal. Eelmise aasta kasvunumber on väikseim pärast seda, kui riik seisis silmitsi Tiananmeni väljaku veresauna tõttu kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonidega. Kvartaliandmetest selgub, et SKP langes neljandas kvartalis 6,4 protsendile, mis on madalaim tase pärast ülemaailmset finantskriisi.

Majanduskasv on nüüdseks kolm järjestikust kvartalit aeglustunud, tekitades investorites muret selle üle, et üks suurimatest majandustest võib globaalse maailmamajanduse alla tirida.

Hiina on alates juulist rakendanud rahanduslikke stiimuleid, kuid need pole suutnud aeglustumist pidurdada. Rahandusministeerium plaanib täiendavaid maksukärpeid. Toetusmeetmete toimima hakkamine võtab aega, nii usub enamik analüütikuid, et majanduse tervis halveneb veelgi, enne kui olukord paranema hakkab. Selle aasta majanduskasvuks prognoositakse 6,3 protsenti, kirjutab Reuters.

Hiina statistikabüroo direktor Ning Jizhe märkis täna, et Hiina kasv oli palju kõrgem kui USA, ELi ja Jaapani SKP kasv. Kuid ta tunnistas ka kaubandussõjalt saadud tabamust, kirjutas Financial Times. „USA-Hiina kaubandusprobleem mõjutab tõepoolest majandustulemusi,” ütles Ning Jizhe.

Aasia aktsiaturud tõusevad hoolimata Hiina majanduse jahenemisest, sest investorid usuvad sõja lõppemise väljavaadetesse, vahendab Marketwatch. Shanghai Composite indeks tõusis esmaspäeval 0,56%, Hongkongi Hang Sengi indeks kasvas 0,39% ja Jaapani Nikkei 225 indeks 0,26%.

USA presidendi Donald Trumpi teade laupäeval, et kaubandusläbirääkimised edenevad, tõi küll turgudele positiivsust, kuid analüütikute arvates ei ole kokkuleppeni jõudmine imerohi Hiina majandusele, kui just valitsus ei suuda ravida nõrka investeerimis- ja tarbimisnõudlust.

Hiina ja USA vaheline kaubandussõda on vahelduva eduga kestnud 2018. aasta jaanuarist kuni praeguseni. USA president süüdistab Hiinat ebaausas kaubanduspraktikas ja intellektuaalse omandi varguses ning alustas võitlust tollitariifide kehtestamisega Hiinast imporditavatele kaupadele eelmise aasta jaanuari lõpus.

Aasta jooksul kehtestas USA Hiinale imporditariifid päikesepaneelidele, pesumasinatele, terasele, alumiiniumile, pooljuhtidele, mootorratastele ja paljule muule. Hiina vastas oma tariifisajuga, nii said pihta näiteks USAs toodetud põllumajandustooted, autod, meditsiinitarvikud, keemiatooted, kivisüsi, kütus ja paljud muud kaubad. Selle aasta jaanuari alguse seisuga on USA kehtestatud tariifide kogumõju 250 miljardit dollarit ja Hiinalt USA-le kehtestatud tariifide mõju 110 miljardit dollarit.