Kuldne viisa kasvatab kuritegevust

Üks selline näide on lehe kirjeldust mööda mullune Danske panga juhtum, kus Eesti filiaali kaudu pesti peamiselt endisest Nõukogude Liidust pärit raha.

Brüssel kavatseb kolmapäeval esitada Euroopa Liidu liikmesriikidele soovitused karmistada nn kuldseid viisasid taotlevate jõukate investorite taustakontrolli, hoiatades, et kontrolli vähesus on hoogustanud rahapesu, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevust. Lisaks Danske panga juhtumile on uuritud ka Malta, Küprose ja Bulgaaria miljardite eurode väärtusega „kodakondsuse müügi” skeeme. Praegune viisade väljastamise praktika on võimaldanud jõukatel isikutel osta ELi passe, millel on sellised eelised nagu elamis- ja äritegemisõigused ning vaba liikumine bloki sees. Korruptsioonivastased on hoiatanud, et läbipaistvuse puudumine passide andmisel on avanud uksed kurjategijatele kolmandatest riikidest, kus on kõrge korruptsioonitase.

Brüsselis koostatud aruandes ei ole otseselt ühelegi riigile viidatud, kuna EL soovib vältida konflikte Brüsseli ja liikmesriikide vahel enne Euroopa Parlamendi valimisi selle aasta mais. Aga Financial Timesile teadaolevalt on Euroopa Liidus 20 liikmesriiki, sealhulgas Ühendkuningriik, Portugal ja Hispaania, kes pakuvad rikkamatele ELi mittekuuluvatele kodanikele kinnisvarasse, riigivõlakirjadesse või mõnikord otse valitsuse eelarvesse raha paigutamise eest mõningate piirangutega elamisõigust. „Investorite kodakondsus- ja elamisloaskeemid toovad liikmesriikidele ja Euroopa Liidule tervikuna mitmesuguseid riske: eelkõige julgeolekuohud, sealhulgas võimalused Euroopa Liidu väliste organiseeritud kuritegelike rühmituste sisse-imbumiseks, samuti rahapesu riskid, korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidumise,” ütles Financial Timesi aruanne.

Global Witnessi ja Transparency Internationali uuringute kohaselt on ELi 28 liikmesriiki viimase kümne aasta jooksul saanud elamisõigusi või täielikku kodakondsust pakkuvatest skeemidest umbes 25 miljardit eurot välismaiseid otseinvesteeringuid. Kuigi Brüsselil ei ole otseseid volitusi riike skeemide eest vastutusele võtta, kutsub ta valitsusi üles leppima kokku kõigi taotlejate ühistes julgestuskontrollides ja nõuab, et igal aastal esitaksid riigid kohustuslikus korras kuldse viisa taotluste (sh keeldutud taotluste) andmeid, mis sisaldaks infot ka immigrantide päritoluriigi kohta.

Kampaaniagrupi Transparency International EU rahapesuvastase võitluse poliitikavaldkonna ametniku Laure Brillaud' meelest on meetmed liiga lahjad. „Komisjoni ettepanekud pole piisavalt ambitsioonikad, nagu me oleksime hiljutiste skandaalide valguses oodanud,” ütles ta. „Kuna probleem on Euroopas tervikuna, siis lahendus peab hõlmama ka Euroopa Liitu tervikuna, kuid komisjon on mööda lasknud võimaluse esitada ambitsioonikas plaan kuldse viisa tööstuse reguleerimiseks,” lisas ta.