Anu Lill • 26. august 2019 kell 3:00

Miljonärist investori ehmatav juhtum Tallinna börsil

Sajaprotsendilist kasumit jahtima läinud kogenud börsiinvestor Andres Lume sai külma duši, kui prospekti segase sõnastuse tõttu tema Baltika aktsiate märkimiskorraldus tühistati.

Andres Lume hoiatav juhtum toob esile selge sõnastuse olulisuse börsitehingutega seotud materjalides.   Foto: Andres Lume

Andres Lume märkis Baltika aktsiaid 7.augustil enne kella 14.00 ja maksis sama päeva jooksul ka raha ära, kuid LHV pank teatas talle nädal aega hiljem, et tema märkimiskorraldus tühistati, kuna raha ei laekunud samal ajal märkimisega, vaid hiljem.

Uurides Baltika emissiooniprospekti ja sealt näpuga järge ajades sai kogenud börsiinvestor, kel Balti börsidel kokku aktsiaid mitme miljoni eest, uuesti kinnitust, et oli teinud kõik õigesti. Märkimine ja märgitud aktsiate eest tasumine oli Baltika prospektis erinevates alapunktides kirja pandud erinevate tähtaegadega. Kui märkimine toimus 7. augustil kella 14.00ni, siis tasuda võis aktsiate eest "märkimiskorraldusega samal kuupäeval", kuid kellaaega kirjas polnud. "Päev" aga kestab kellaajaliselt kuni 00.00ni ehk järgmise päeva alguseni.

Märkimise tähtaeg (väljavõte Baltika emissiooniprospektist):

5.3.1 Pakkumise periood. Investorid võivad esitada Märkimiskorraldusi ajaperioodi jooksul, mis algab kell 10:00 Eesti aja järgi 16. juulil 2019 ning lõpeb kell 14:00 Eesti aja järgi 7. augustil 2019 („Pakkumise periood“).

Tasumise tähtaeg (väljavõte prospektist):

5.3.6 Tasumine. Märkimiskorralduse esitamisega samal kuupäeval annab Investor lisaks korralduse oma väärtpaberikontoga seotud arvelduskontot haldavale Kontohaldurile (mis võib, kuid ei pruugi olla Investori Kontohaldur) tasuda tehingu hind Investori arvelduskontolt AS LHV Pank arvelduskontole EE397700777000310434.

Kes vastutab ebaselguse eest prospektis: emitent, inspektsioon, pank või klient?

Investor ei saa olla vastutav, sest tema jaoks prospekt loodud ongi. Pank prospekti sisu üle kuidagi kaasa rääkida ei saa, vaid lähtub tehingute tegemisel prospektist, nagu klientki. Emitent, kes prospekti koostab, ei saa aga prospekti avalikustada ega emissiooni korraldada ilma seda finantsinspektsioonis registreerimata.

Finantsinspektsioon, mille üks kohustus väärtpaberiseaduse kohaselt on enne aktsiaemissiooni registreerida emissiooniprospekt ning vajadusel puuduste kõrvaldamiseks emitendile lisaaega anda, lükkas vastutuse tekkinud olukorras suures osas investori õlule, viidates tavapärasele praktikale, mille järgi toimub väärtpaberite ostmine põhimõttel „ülekanne makse vastu“.

Ajakirjaniku küsimuse peale, miks pole tasumise ja märkimise tähtaegu ikkagi prospektis ühemõtteliselt kirja pandud, et välistada erinevaid tõlgendamisi, möönis finantsinspektsioon, et prospekt oleks saanud olla täpsem. Järgneb finantsinspektsiooni kommentaar muutmata kujul:

„Ilmselt investor ei pruukinud mõista, et märkimise lõpptähtajaga kaasneb ka rahaliste vahendite blokeerimine või nende ülekandmise kohustus. See tähendab, et investor on andnud siduva märkimiskorralduse ja selle täitmiseks on tal ka rahalised vahendid olemas. Avaliku emissiooni käigus on loomulik, et emitent jaotab väärtpabereid ainult isikutele, kes on võimelised nende eest tasuma ja see on tõendatud ja koheselt realiseeritav. Vastasel korral ei pruugi emissioon täita oma eesmärki kaasata rahalisi vahendeid ning juhul kui jaotatud väärtpaberite eest ei tasuta, peaks emitent hakkama tasu kohtu kaudu sisse nõudma. Mis ei oleks avaliku emitendi puhul aktsepteeritav lahendus, sh teiste investorite suhtes.

Baltika emissiooni puhul oli märkimise lõpuks ehk pakkumise perioodi lõpuks kell 14.00 7. august ning pakkumise tulemuste avalikustamiseks 8. august. Ehk selleks hetkeks pidi Baltika olema veendunud, kui suures mahus õnnestus emissioonist rahalisi vahendeid saada. Tõenäoliselt võttis prospekti koostaja eeltoodut enesest mõistetavana, see ei pruugi olla vastuolus üldlevinud tavaga, kuidas prospektis selliseid tingimusi esitatakse, samas saaks prospekt selles osas täpsem olla.“

Äripäeva investorite TOPis 71. kohal asuval Andres Lumel on Balti börsidele paigutatud rohkem kui kaks miljonit eurot. Suurimad positsioonid on tal Šiauliu pangas, Tallinna Vees, Merkos, Tallinna Kaubamajas, Harju Elektris ja Silvanos.

LHV päästis päeva ja seadis kliendi huvid esiplaanile

LHV pank, kust Lume sai nördimapaneva teate oma märkimiskorralduse tagasilükkamise kohta, saatis investorile märkimisprotsessi käigus üksteisele vastukäivaid teateid. Märkimiskorralduse kinnituses oli kirjas, et klient peab kandma raha samal päeval LHVsse üle, kuid 16.augustil teatas pank talle, et märkimiskorraldus tühistati, kuna raha jõudis LHVsse alles pärast märkimisperioodi lõppu ehk pärast 14.00.

Foto: Andres Lume
Foto: Andres Lume

Ligi nädal aega pangaga läbirääkimisi pidanud investorile pakkus LHV pank lõpuks mõlemaid pooli rahuldava lahenduse.

Investori sõnul pakkus pank talle lahenduseks, et ostab ise turult kokku sellise koguse aktsiaid, mida Lume märgitud Baltika aktsiate jaotamise reeglite järgi oleks tegelikult lõpuks Baltikast saanud, ning müüb need Lumele edasi märkimishinnaga 0,10 eurot tükk. Märkides 100 000 aktsiat 10 000 euro eest, oleks Andres Lume hinnangu kohaselt talle eraldatud 26 400 aktsiat, summas 2640 eurot.

LHV panga kommunikatsioonijuht Priit Rum kinnitas investorisõbraliku lahenduse leidmist: "Suhtlesime Baltikaga ja leidsime, et selles, mis ajahetkel aktsiate eest makstud raha pidanuks viimasel märkimispäeval laekuma, oli tõepoolest teatavaid vasturääkivusi. Otsustasime tõlgendada paika pandud reegleid investori kasuks ja leidsime lahenduse, kuidas kõik oleksid tulemusega rahul."

Oleks võinud minna hullemini...

Kui LHV poleks pakkunud lahendust, oleks investor pöördunud tarbijakaitsesse. Kohtusse tal nii väikse summa puhul kavatsust minna polnud. Tegelikult oli Lumel plaan märkida Baltika aktsiaid kõvasti rohkem kui sada tuhat. "Oleks neid soovinud märkida 3 miljonit tükki, aga poeg ei lubanud. Ütles, et mis sa seda jama ostad. Aga kui oleksin kogu soovitud koguse Baltikat saanud, siis oli plaanis poolega turule minna ja teise poolega oodanud seda pakkumist, mille suuromanik teeb. Kui ma aktsia 0,10 euroga kätte saan, siis ma ei usu, et hind lähikuudel alla selle kukub. Poole aasta pärast võib Baltika muidugi pankrotti minna, aga lähikuudel mõne lolli turult ikka leiab, kes ostab kallimalt, kui 0,10 eurot."

26 400 aktsiat summas 2640 eurot pole miljonitesse ulatuva portfelliga börsiinvestori jaoks suur positsioon. Tehes oma plaani teoks, viies pool kogusest turule müüki, teeniks ta praeguse hinna 0,22 eurot juures poole koguse müügiga üle 100% kasumit ehk 1584 eurot. Arvutuskäik: 13 200 (pool aktsiate kogusest) × 0,22 (praegune hind) = 2904 (müügitulu) – 1320 (soetushind) = 1584 eurot. Ilmselt pole ka LHV panga jaoks pooleteisetuhandene kulutus heade kliendisuhete hoidmise nimel liiga kõrge hind.

Aga kui teoretiseerida, et sarnane olukord juhtuks segaselt sõnastatud prospekti tõttu hoopis suuremate summadega, näiteks miljoni aktsia märkimisel samade hindadega. Müües 1 miljon 0,10 euroga saadud aktsiat maha 0,22 eurose hinna eest on kasum 120 000 eurot. Kes sellisel juhul vastutuse võtaks ja kahju investorile kompenseeriks?

Hetkel kuum