• OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • 14.10.20, 13:30

Miks investorid rantjeeks ei hakka?

Inimesi, kes kas teadlikult või endale teadvustamata on jõudnud finantsvabadusse ehk omavad vähemalt 300 000eurost investeerimisportfelli ja võiksid hakata selle tulult elama, tekib Eestis igal aastal järjest juurde, samas on palgatulult investeeringutulule ümberlülitamine keeruline ja riskantne.
Investor Jekaterina Tint on teel finantsvabaduse suunas ja on mõelnud ka sellele, kuidas ühel hetkel oma portfelli tuludest elamisele ümber lülituda nii, et portfell järjest kasvaks ja elu lõpuni sissetuleku kindlustaks, mitte juba 10 aastaga otsa ei lõpeks.
  • Investor Jekaterina Tint on teel finantsvabaduse suunas ja on mõelnud ka sellele, kuidas ühel hetkel oma portfelli tuludest elamisele ümber lülituda nii, et portfell järjest kasvaks ja elu lõpuni sissetuleku kindlustaks, mitte juba 10 aastaga otsa ei lõpeks.
  • Foto: Liis Treimann
Võttes arvesse Eesti keskmise brutopalga suurust, mis 2019. aastal oli 1407 eurot, siis sellele lähedast tulu ehk 1500 eurot kuus on võimalik 6% aastase tootluse juures teenida juba 300 000euroselt investeerimisportfellilt. Aktsiaraamatute järgi on Tallinna börsil 300 000–400 000eurose aktsiaportfelliga inimesi 43 ja 400 000–500 000eurose portfelliga inimesi 33.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.08.25, 13:06
Eesti energiatulevik: miks investeerivad ettevõtted üha rohkem salvestuslahendustesse
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele