Kuidas oma äriidee keerulisel ajal paremini ellu viia

Liiatigi nüüd, ülimalt keerulisel ajal, kus majandus on sisuliselt kokkuvarisemise serval, muutuvad igapäevaeluks vajalikud ja esmavajadusi rahuldavad tooted/teenused olulisemaks kui kunagi varem.

Samas ei ela me enam kiviajal, kus esmavajadusteks olid täis kõht, mingisugune peavari ning esmane turvalisus. Me suhtleme, ostame kaupu ja tarbime teenuseid üleilmselt, vajame meelelahutust, meie ja riigi vahel toimub igapäevane suhtlus - seega toimib meie igapäevane elu kombinatsioonina esmatarbekaupadest ja teenustest koostöös kaasaegse tehnoloogiaga.

Mis tahes ideega keegi täna välja tuleb, siis peamine, mida ikka ja alati tasub teada, on asjaolu, et su tööks võib olla ükskõik mis, kuid oluline on üles leida nõudlus. Valdav enamik äriideid ei paku tegelikult mitte midagi enneolematult uut. Mitte sellepärast, et inimesed oleksid kuidagi vaimuvaesed, vaid sellepärast, et kõik on lihtsalt juba olemas. Kuid ometi ostetakse ja müüakse ka kriiside ajal palju sellist, mida justkui vaja ei lähe.

Seega on ettevõtja dilemma ees ja valikuid on hästi laias laastus kaks:

• kas valida valdkond, milles nõudlus on alati olemas, ka keerulistel aegadel, ja inimesed vajavad sinu tooteid või teenuseid sõltumata ilmast, aastaajast ja majandusolukorrast;

• või fokuseerida, minna oma klientide otsinguil hästi detailseks ja pakkuda igapäevavajadusest erinevad tooteid/teenuseid.

Illustreerin teist võimalust ühe näitega: kuulsin kord ühest internetipoest, mille sihtrühmaks on jalafetišistid ehk inimesed, kelle eriline huvi on tegeleda jalgadega. Seal pakutakse sokke, jalahooldusvahendeid jms. Eestlasi, kel oleks huvi sellise spetsiifilise kodulehe vastu, oleks väga vähe. Kui paneme sinna juurde Põhjamaa ja Euroopa, saame juba märgatavalt rohkem tarbijaid, ja kui sinna juurde lisada terve maailm, ma arvan, et saame miljoneid tarbijaid.

Usun, et keerulistel aegadel hakkavad ettevõtjad üha enam mõtlema selles suunas, kas ja kuidas minu tooted/teenused minu valdkonnas jätkuvalt pälvivad tarbijate huvi ning kuidas nad oleksid valmis seda ostma. Ja enamgi veel – kas ja kuidas ma pean oma ärimudelit muutma, et tagada ettevõtte jätkumine. Ilmselt kõigil see ei õnnestugi – kui ikka on riiklik keeld, siis lennukid ei lenda ja kinos ei käida. Kuid...lennukitega saab vedada kaupu, filme saab müüa voogedastusse või suunata raha eest mujale internetti. Teatrietendusi saab teatud tingimustel ka telekast vaadata. Restoranid saavad hakata toitu koju tarnima, spordiklubid hakkavad pakkuma treeningkavasid koduseks harjutamiseks, koolitajad kolivad veebi, kõiksugu kaupade müüjad niikuinii.

Aastasadu tagasi, kui algas töösturevolutsioon, olid paljud käsitöölised ahastuses, sest masinad võtsid nende töö ära. Sarnane olukord oli siis, kui tulid autod ja kui tuli internet. Sellised murrangulised muutused on mõnikord loomuliku protsessi tulemus, mõnikord aga ootamatud.

Ehk siis peaaegu et igale tootele ja teenusele on võimalik leida teistsugune ärimudel – kuidas jätkata selle pakkumist ja mil moel tarbijad jätkavad tarbimist. Kui raha ei ringle, siis ei ole ka tarbimist ning ettevõtjad saavad ja peavad siin üles näitama innovaatilisust. Võimalik, et elu muutubki teatud osas igavesti, kuid elu ega majandus ei saa seisma jääda. Seega, mistahes idee ei ole kunagi tingimata vale ja ei pea seda prügikasti viskama – kui leida sobilik turg ja viis, kuidas turunõudlust luua või rahuldada, on võimalik äri luua või tegevust jätkata ka nüüd, keerulisel ajal.