Putin paneb lääne kahvlisse

Vladimir Putini juhitav Venemaa alustas sel nädalal Süüria presidendi Bashar al-Assadi toetavate pommirünnakutega. Seal toimuv on palju olulisem kui Edgar Savisaare skandaal, ütles aasta kõige olulisemal majanduskonverentsil Äriplaan 2016 esinenud ehitusettevõtja Jaanus Otsa. Tal kipub õigus olema.

Äripäeva hinnangul pööras pikalt vindunud Süüria kriis sel nädalal uue lehekülje, kui Venemaa väed alustasid riigis aktiivset sõjategevust. Kriisi mõju, olenemata sellest, kas sõda saab hoogu juurde või leitakse lahendus, ulatub ka Eestisse.

Just Süüria kodusõda on üks kandev põhjus, miks Euroopat on tabanud põgenikelaine. Viiendat aastat kestvale konfliktile ei näi tulevat lõppu. Riigist, kus Bashar al-Assadi kontrollitav sõjavägi surus rahvarahutused jõhkralt maha, kasutades keemiarelvi ja kobarpomme, lausa sunnitakse inimesi põgenema. Tekkinud võimuvaakumis ja anarhias on Süürias olulise mõjuvõimu omandanud ka Islamiriik. Selle terroristliku rühmituse hirmutegudest on kujunenud lääne maailma suurim peavalu. Just seetõttu on umbes aasta jagu Islamiriigi vastaseid õhulööke koordineerinud USA juhitav koalitsioon.

Venemaa on seni sündmusi Süürias kõrvalt vaadanud. President Vladimir Putini põhifookus ja ressursid on olnud suunatud sõjapidamisele Ukrainas. Pärast Krimmi annekteerimist on praegu sõjategevus naabri juures n-ö külmunud seisus. Mitme analüütiku hinnangul on Venemaa tähelepanu Ukrainalt taandunud ja keskendub nüüd Süüriale.

Põhiküsimus on, miks Venemaal seda vaja on. Ühelt poolt on Putinile oluline pääseda taas püünele, maailma liidrite sekka. Saada salongikõlblikuks. Et Venemaaga ja Vene huvidega arvestataks. Eelnes ju vaid paar päeva enne sõjalist sekkumist Süürias Putini kohtumine USA presidendi Barack Obamaga pärast pikka pausi.

Teiselt poolt annab sekkumine Süürias Venemaale kauplemisruumi. Näiteks saab pakkuda tehingut, et Venemaa aitab Süürias ning vastutasuks lepivad Euroopa ja USA olukorraga Ukrainas. Nagu tabavalt märkis politoloog Karmo Tüür Kuku raadios, on Venemaal kombeks ankurdada ennast probleemide külge nimelt selleks, et temaga arvestataks. Tekib olukord, kus lääneriigid küll ei soovi Venemaaga läbi rääkida või koos tegutseda, aga neil pole ka paremat väljapääsu.

USA ametnike kinnitusel ei ründa Venemaa mitte Islamiriiki, vaid praeguse Süüria presidendi Bashar al-Assadi valitsuse vastaseid opositsioonijõude. Eks autoritaarsed juhid kipuvad kokku hoidma. Nii märkis USA kaitseminister Ashton Carter, et Venemaa ründab nendes kohtades, kus ISIS ei tegutse. Välisminister John Kerry lausus, et USA tunneb tõsist muret, et Venemaa võib pommitada teisi rühmitusi peale ISISe. Mõningaid al-Assadi vastu võitlevaid rühmitusi toetab ka USA. Ühendriigid pole aga oma mures kaugeltki üksi. Seda on väljendanud ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. 

Kiiremale lahendusele aitaks kaasa Euroopa Liidu riikide ühtsem ja operatiivsem välispoliitika, millesse ka Eesti saab oma panuse anda. Euroopa Liidu riikidel pole võimalust Süürias toimuvasse sõjaliselt sekkuda, kuid kõik diplomaatilised võimalused pole veel kaugeltki ammendatud. Samuti on Euroopa Liidul võimalik abistada süürlasi rahvusvaheliste abiorganisatsioonide kaudu. Seni on olnud takistuseks ühtse arusaama liiga aeglane kujunemine.