Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Putin paneb lääne kahvlisse

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Sekkumisega Süürias paneb Putin lääne olukorda, kus see lihtsalt peab Venemaaga arvestama.

    Vladimir Putini juhitav Venemaa alustas sel nädalal Süüria presidendi Bashar al-Assadi toetavate pommirünnakutega. Seal toimuv on palju olulisem kui Edgar Savisaare skandaal, ütles aasta kõige olulisemal majanduskonverentsil Äriplaan 2016 esinenud ehitusettevõtja Jaanus Otsa. Tal kipub õigus olema.
    Äripäeva hinnangul pööras pikalt vindunud Süüria kriis sel nädalal uue lehekülje, kui Venemaa väed alustasid riigis aktiivset sõjategevust. Kriisi mõju, olenemata sellest, kas sõda saab hoogu juurde või leitakse lahendus, ulatub ka Eestisse.
    Just Süüria kodusõda on üks kandev põhjus, miks Euroopat on tabanud põgenikelaine. Viiendat aastat kestvale konfliktile ei näi tulevat lõppu. Riigist, kus Bashar al-Assadi kontrollitav sõjavägi surus rahvarahutused jõhkralt maha, kasutades keemiarelvi ja kobarpomme, lausa sunnitakse inimesi põgenema. Tekkinud võimuvaakumis ja anarhias on Süürias olulise mõjuvõimu omandanud ka Islamiriik. Selle terroristliku rühmituse hirmutegudest on kujunenud lääne maailma suurim peavalu. Just seetõttu on umbes aasta jagu Islamiriigi vastaseid õhulööke koordineerinud USA juhitav koalitsioon.
    Ukraina vajub unustusse?
    Venemaa on seni sündmusi Süürias kõrvalt vaadanud. President Vladimir Putini põhifookus ja ressursid on olnud suunatud sõjapidamisele Ukrainas. Pärast Krimmi annekteerimist on praegu sõjategevus naabri juures n-ö külmunud seisus. Mitme analüütiku hinnangul on Venemaa tähelepanu Ukrainalt taandunud ja keskendub nüüd Süüriale.
    Põhiküsimus on, miks Venemaal seda vaja on. Ühelt poolt on Putinile oluline pääseda taas püünele, maailma liidrite sekka. Saada salongikõlblikuks. Et Venemaaga ja Vene huvidega arvestataks. Eelnes ju vaid paar päeva enne sõjalist sekkumist Süürias Putini kohtumine USA presidendi Barack Obamaga pärast pikka pausi.
    Teiselt poolt annab sekkumine Süürias Venemaale kauplemisruumi. Näiteks saab pakkuda tehingut, et Venemaa aitab Süürias ning vastutasuks lepivad Euroopa ja USA olukorraga Ukrainas. Nagu tabavalt märkis politoloog Karmo Tüür Kuku raadios, on Venemaal kombeks ankurdada ennast probleemide külge nimelt selleks, et temaga arvestataks. Tekib olukord, kus lääneriigid küll ei soovi Venemaaga läbi rääkida või koos tegutseda, aga neil pole ka paremat väljapääsu.
    Kogu maailm on mures
    USA ametnike kinnitusel ei ründa Venemaa mitte Islamiriiki, vaid praeguse Süüria presidendi Bashar al-Assadi valitsuse vastaseid opositsioonijõude. Eks autoritaarsed juhid kipuvad kokku hoidma. Nii märkis USA kaitseminister Ashton Carter, et Venemaa ründab nendes kohtades, kus ISIS ei tegutse. Välisminister John Kerry lausus, et USA tunneb tõsist muret, et Venemaa võib pommitada teisi rühmitusi peale ISISe. Mõningaid al-Assadi vastu võitlevaid rühmitusi toetab ka USA. Ühendriigid pole aga oma mures kaugeltki üksi. Seda on väljendanud ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. 
    Kiiremale lahendusele aitaks kaasa Euroopa Liidu riikide ühtsem ja operatiivsem välispoliitika, millesse ka Eesti saab oma panuse anda. Euroopa Liidu riikidel pole võimalust Süürias toimuvasse sõjaliselt sekkuda, kuid kõik diplomaatilised võimalused pole veel kaugeltki ammendatud. Samuti on Euroopa Liidul võimalik abistada süürlasi rahvusvaheliste abiorganisatsioonide kaudu. Seni on olnud takistuseks ühtse arusaama liiga aeglane kujunemine.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.