Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vajab uut konkurentsieelist

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Kuna madalapalgalistele ametitele Eesti enam ei konkureeri ja kõrgepalgalisi veel ei meelita, peavad palkade tervislikuks kasvatamiseks pingutama nii riik, kes peaks kehtestama sotsiaalmaksulae, kui ka ettevõtja, kes peaks parandama oma senist tootlikkust, tootearendust ja investeeringuid, kirjutab Äripäev täna juhtkirjas.

    Eile selgus, et palgad Eestis jätkasid kiiret kasvu ning kerkisid kolmandas kvartalis 7% võrra. Ehkki osalt palgalisa rõõmustab, on kiire palgakasv praegustel tingimustel ettevõtjaile kahjulik.
    Praeguse palgakasvu hea uudis on see, et kasvu nii-öelda sisu ehk tegelik tempo võib olla veidi madalam, sest kiiresse kasvu panustasid enim toitlustus- ja majutussektor, kus sissetulek kasvas 17% võrra. Need valdkonnad on olnud aastaid tuntud kui tööjõudu ja käivet varjavad, ümbrikupalka maksvad ning riiki maksudest ilma jätvad.
    Näiteks on maksuameti kontrollid näidanud, kuidas viiendik valdkonnas töötavaid on n-ö ajutised ning järelevalve käigus vaadeldud ettevõtete käive on mitmekordistunud. Sektorite panus kasvu viimases kvartalis viitab, et maksuameti tööga on palgad ümbrikust välja tulnud ja sektori ettevõtted konkureerivad nüüd ausamatel alustel.
    Rõõm võib jääda lühiajaliseks
    Sellega head uudised aga lõpevad. Kuigi sisetarbimine on majandusele kiiduväärt tugi ajal, kui eksport ja investeeringud panustavad tagasihoidlikult, on praegustes tingimustes tegemist lühiajalise rõõmuga – ettevõtete käive ja majandus peaaegu ei kasva, hinnatõusu pole ja investeeringud on viimase kahe kümnendi põhjas.
    Kui siinsed tootjad välisturgudele rohkem müüma ei hakka või investeeringuid madalseisust välja ei võitle, aeglustub ka sissetuleku kasv. Seda enam, mille arvel ettevõtja palgalisa võimaldab.
    Kui enne buumi tuli lisa Eesti Panga andmetel ettevõtteile avatud laenukraanide voogudest, siis praegu kasumi arvel. See lööb lisaks majanduse mootorile ehk väikefirmadele ka nii-öelda elevante, kellest sõltub läbilöök rahvusvahelisel turul.
    Näiteks eile avaldatud Eesti Edukamate Ettevõtete TOP 100 aluseks olnud poole tuhande suurema firma kasum paisus mullu alla 5%, samas Krediidiinfo andmeil ettevõtluses keskmiselt 6% võrra. Suurfirmade koondkäive tammus samuti paigal aasta varasemal tasemel.
    Raskenev tööjõupuudus
    Investeeringute meelitamisel aga mängivad asjaolud praegu meie vastu, sest konkureerime lähiriikidega nii võimalike tootmiste kui ka töökäte pärast. Vaadates näiteks tööjõu ühikukulu ehk üht konkurentsivõime näitajat, edestame sellega küll Rootsit ja Soomet, kuid jääme Lätile ja Leedule vastavalt kümnendiku ja kolmandiku võrra alla.
    Tunnitasusid kõrvutades on käärid suuremadki – Lätile jääme töötlevas tööstuses alla poolega, Leedule veelgi enamaga.
    Eestis sekundeerib nõrgemale konkurentsi­võimele ka tõsiasi, et mitu sektorit ning piirkonda kannatavad tööjõupuuduse all. Kui ühelt poolt surub see üles palganumbreid, siis teisalt paneb pikalt mõtlema ja alternatiive kaaluma kasvukohta otsiva raha omaniku, sest uute töökohtade loomine on raskendatud. See tähendab aga surnud ringi ka näiteks kohalikule omavalitsusele, sest uute ametite lisandumiseta pole võimalik väheneva ja vananeva elanikkonnaga rohkem maksutulu koguda. Elanikkond aga väheneb peale pealinna, Tartu ja Maardu kõikjal.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.