- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Grossi eeskujulik võitlus
Äripäev kirjutas reedel, kuidas oma ettevõttesse Guineast pärit varjupaigataotleja tööle võtnud Oleg Gross on asunud tema eest võitlusse, kuna riik tahab pagulase Eestist välja saata.
Äripäeva toimetuse meelest võitleb Oleg Gross õige asja nimel ehk üritab teadvustada pagulaspoliitika kitsaskohti, kuigi esmapilgul võib jääda mulje, et ettevõtja on asunud asjatult kohtuveskites aega ja raha raiskama.
Põhjus, miks Grossi võitlus tundub praktilisest vaatepunktist raiskamisena, seisneb selles, et soovi korral saaks Grossi guinealasest töötaja Fode Mamady Kaba Eestisse jääda ka muid protseduure kasutades. Kui riik lükkab varjupaigataotluse tagasi, siis võib Kaba leida väljapääsu ikkagi teistel alustel, näiteks taotleda elamisluba töötamiseks.
Grossi võitluse puhul ei ole esimesel kohal eesmärk saada Kaba iga hinna eest Eestisse. Põhjus peitub sügavamal seadustes. Ettevõtja astub põhimõttelisse vastasseisu riigi seadustega, mis on tema hinnangul valed. Nagu Gross ise ka ütleb: tema 1500 liikmega kontsern ei saaks Kaba nimel vaidlemisest majanduslikku kasu. „Küsimus on inimlikus lähenemises,“ selgitas Gross.
Töökäte puudus
Kaba puhul on näiteks politsei- ja piirivalveamet leidnud, et koduriiki Guineasse naasmine ei põhjustaks talle ohtu. See annab varjupaika taotlevale isikule esimesena signaali, et riik ei ole temast huvitatud ning soovitab tal tagasi minna tuldud kohta. Kahjuks on olukord vastupidine: väheneva rahvastikuga Eesti vajab hädasti töökäsi. Praegu on Eesti jõudnud nii kaugele, et meie tööturg vajab kõrgelt haritud spetsialistide kõrval ohtralt ka lihttöölisi, kes oleksid valmis täitma neid ülesandeid, mida kohalik ei vaevu enam väärtustama.
Siseminister Hanno Pevkur ja Eesti valitsus on Grossi sõnul mõistnud probleemi, et meie seadused on liiga karmid, kuid samas konkreetse juhtumi puhul selgitab Pevkur, et vaatamata töötaja heale kuvandile tuleb austada reegleid, mille järgi antakse rahvusvahelist kaitset. Kaba juhtumi puhul ei aita kindlasti kaasa asjaolud, mis põhjustel guinealane Eestisse sattus.
Mõjukad pahed
Varjupaigataotleja puhul on kindlasti oluline vaadata meile kättesaadavat ajalugu ja muud olulist teavet, mis võiks aimu anda tema sobivusest ja eesmärkidest. Näiteks Kaba juhtumi puhul on tugev miinus mehe valed, miks ta esialgu tahtis Eestisse tulla. See ei aita kindlasti kaasa tema siinhoidmisele, mistõttu on kergem tema taotlusi elamiseks-töötamiseks tagasi lükata. Samuti käib temaga seoses üks kriminaalmenetlus, mis puudutab kaklust Väo majutuskeskuses.
Halva alguse ja kriminaalmenetluse kõrval tuleb võtta arvesse, mida välistöötaja on suutnud seni saavutada. Mullu sügisest saati on Kaba töötanud ühes ettevõttes. Tema IT-alane kõrgharidus loob eeldused edutamiseks, samuti on tööandja noormehega rahul: ta tunneb tööd ja tahab seda teha. Seetõttu pole ka ime, miks Gross on valmis isiklikult võitlema oma inimese nimel.
Kuna nii ettevõtjad kui ka poliitikud mõistavad, et Eesti seadused on liiga karmid, siis tuleks neid muuta pehmemaks. Vastasel juhul peletab Eesti eemale ka need üksikud välismaalased, kes on nõus siin elama ja töötama.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele