Ränk süüdistus Aivar Rehele

Eelmise nädala lõpus, vahetult enne munadepühi, plahvatas vaikselt ja märkamatult uudispomm, mille järelmeid me alles hakkame nägema. Nimelt teatas Taani finantsjärelevalveamet Finans­tilsynet, et on tuvastanud rahapesureeglite rikkumise praeguseks ametist lahkunud ja seni laitmatu mainega Aivar Rehe juhitud Danske panga Eesti harus.

Äripäeva arvates on süüdistus sedavõrd ränk ja tõsine, et heidab varju ka Eesti panganduse mainele, mitte ainult Danske pangale. Kuigi praegu pole teada, kas ja kui suures summas panga kaudu raha pesti, annab rikkumise tõsidusest aimdust kaks tõika.

Esiteks pidi Eestis tegutseva panga tegevusse sekkuma võõramaine järelevalveasutus. Nimelt pidas Taani finantsinspektsioon Eestis toimuvaid rikkumisi sedavõrd tõsiseks kogu grupi seisukohalt, et otsustas sekkuda, kuigi Danske panga filiaali kontrollimine ei kuulu tema pädevusse. „Teoorias on panga välisesinduste ja harude kontroll kohalikel võimudel (Eesti finantsinspektsioon – toim.), kuid Finans­tilsynet leiab, et asjaolud põhjustavad sedavõrd suurt materiaalset maineriski pangale, et inspektsioon uurib juhtunut,“ seisis inspektsiooni teates. Otseselt ei ütle Taani finantsinspektsioon, kas Eesti kaudu toimus ka rahapesu, vaid vihjab tõsistele rikkumistele, mille eest panka ka noomiti.

Rootsis suured trahvid

Uudisteagentuur Bloomberg võrdleb juhtumit eelmisel aastal Rootsis toimunuga. Nimelt teatas Rootsi finantsinspektsioon mullu mais, et trahvis Nordea panka ja Handelsbankeni rahapesu tõkestamiseks kehtestatud reeglite eiramise eest. Nordea pangale määras inspektsioon toona suurima võimaliku trahvisumma ehk 50 miljonit Rootsi krooni, Handelsbankenil tuli trahvi maksta 35 miljonit Rootsi krooni. Hinnanguliselt pestakse Rootsis igal aastal 100 miljardi Rootsi krooni ulatuses musta raha.

Teiseks, uurimisega rööbiti viidi pangas läbi kaks olulist muudatust. Panga Eesti haru juhi kohalt lahkus Aivar Rehe ning ühtlasi loobus pank mitteresidentide teenindamisest. Rehe ütles Äripäevale, et tema jaoks on uudis Taani järelevalveorgani uurimisest üllatav ning suhtlus on käinud vaid Eesti finantsinspektsiooniga.

Õli valab tulle tõik, et rööbiti viiski oma uurimise läbi ka Eesti finants­inspektsioon, kes tuvastas puudusi Danske Banki Eesti filiaali tegevuses rahapesu tõkestamisel ning tegi 15. juulil 2015 pangale ettekirjutuse. „Ettekirjutus on alati meede sisulise ohuga tegelemiseks. Organisatsiooni vastavuse ja toimimise eest vastutab juht,“ teatas Eesti finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ühemõtteliselt. Taani finantsinspektsioon teatas, et uurimine toimus 2015. aastal, kuid pole veel täpsustanud, kas Rehe oli auditi alguses ametis või juba lahkunud. Rehe kümmekond aastat kestnud ametiaeg lõppes 1. septembril.

Probleemid Lätis

Mis puutub mitteresidentidesse, siis nende rohkus annab rusikareegli alusel aimdust nn musta raha liikumisest. Seni on selle poolest eelkõige olnud tuntud Läti pangad, millest osa on spetsialiseerunud just nn mitte­residentide, kes pärit Venemaalt või mujalt SRÜ alalt, teenindamisele. Seetõttu on Läti pankadele aeg-ajalt kehtestatud ka sanktsioone, peamiselt USAs. Viimati pidi märtsi alguses oma tegevuse lõpetama Läti väikepank Trasta komercbanka, millele heideti ette mitme pangareegli süstemaatilist rikkumist. Danske panga Eesti filiaal kinnitas, et on praeguseks puudused kõrvaldanud. Danske grupi võimalikku kuritegu uurib politsei.