Riigi ja Leedo sõja kaotaja oled sina

Riigi käpardlikkus parvlaevaliikluse korraldamisel tekitab kiusatuse väita: andke see asi ometi Leedo kätte. Tema ajal kõik toimis, no milleks tõmmelda, las ometi ettevõtja toimetab! Siiski pole kogu see lugu nii ühemõõtmeline.

Riigi ja suurettevõtja Vjatšeslav Leedo aastatepikkusel vägikaikaveol on selge kaotaja: see on maksumaksja ja saartele sõitja. Tema maksab kinni Regula ostmise Leedolt tagavaralaevaks – et riik suudaks igal juhul täita parvlaevaliikluse tagamise kohustust. 45 aasta vanuse aluse eest, mille Leedo maksis 20 aastat tagasi 2 miljonit eurot, tasus riigiettevõtte Tallinna Sadam tütarfirma TS Laevad 4–6,5 miljonit eurot (Leedo nõudel ei tohi ettevõte täpset hinda avaldada).

Maksumaksja taskust on võetud need dotatsioonid, mida Leedo ettevõte on pikkade aastate jooksul läbipaistmatuid skeeme kasutades riigilt parvlaevaliikluse korraldamiseks saanud. Maksumaksja rahakoti nimel on küll käinud kogu see võitlus Leedost lahtisaamiseks, mida alustas reformierakondlasest majandusminister Meelis Atonen, kes astus lüüasaanuna tagasi. IRLi majandusministri Juhan Partsi ja sotsiaaldemokraat Urve Palo ajal riik mingi toimiva pikaajalise lahenduseni ei jõudnud. 

See annab nüüd Leedole võimaluse väita, et tema lahendab praegu koos reformierakondlasest majandusministri Kristen Michaliga Partsu ja Palo põhjustatud probleeme. 60 miljoni euro kokkuhoid kümne aastaga, mida Palo Leedo pakkumist tagasi lükates lubas, tuleks tõepoolest praeguse seisuga üle rehkendada.

Praegu varjamatu kahjurõõmuga poliitikuid mõnitav Leedo sai oma kunagised soodsad lepingud riigiga eeldatavasti tänu lähedastele suhetele parteide ja poliitilise eliidiga, mida ta asus avalikult altkäemaksuvõtmise süüdistustega pommitama alles siis, kui suur tükk käest libisema kippus.Leedo kohtus vande all antud tunnistus, et temalt küsis nelja miljoni euro suurust altkäemaksu Tallinna Sadama praegu kriminaal­uurimise all olev endine juhatuse liige Allan Kiil, lisab vägagi kõneka pusletüki Tallinna Sadama korruptsioonisaagasse, millega Reformierakond on riigiettevõtte pikaajalise juhtimisdominandina niigi tähelepanuväärselt lähedalt seotud. Kriminaalasja Leedo ütluste põhjal ei algatatud, küll aga kutsus kaitsepolitsei Leedo ülekuulamisele.

Tallinna Sadama korruptsioonisaaga läbipõimumine praamiliikluse korraldamise hädadega viitab kahele Eestit pikka aega valusalt vaevanud probleemile, mille kiireloomulisi lahendusi poliitilise tahte akuutse puuduse tõttu silmapiiril ei terenda.

Üks on erakondade lõputu rahavajadus, mille varjatud rahuldamise dekriminaliseeris riigikogu juba 2010. aastal, kaks aastat enne Reformierakonna musta raha skandaali puhkemist. Selle üks peategelane Kristen Michal korrastab praegu majandusministrina riigiettevõtete juhtimist.Teine on riigi saamatus oma ettevõtete juhtimisel. Estonian Airi loomise järel sünnitatud, täna Nordica nime all lendav riiklik lennukompanii on üks selle hoiatavamaid maksumaksja raha põletamise näiteid.

Ehkki soov parvlaevaliiklust korrastada on lähtunud dotatsiooni läbipaistmatu kasutamise skeemi läbiraiumise soovist, kipub riigi kui omaniku kirjeldamatu käpardlikkus ühelt ja parteide rahavajadus teiselt poolt kogu ettevõtmist rumalal moel nullima.