Äripäev • 23 november 2016
Jaga lugu:

Oma viga, et ideed luku taha ei pane!

Foto: Anti Veermaa

Kellegi teise idee jäljendamine või halvemal juhul isegi varastamine näitab kehva lastetuba, millest võiks välja kasvada. Kui tahame edendada ausat ja ettevõtjasõbralikku kultuuri, siis tuleb olla originaalne, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Äripäeva eilne kaanelugu kirjeldas tüli rohelise pulli pärast. Kuidas äravahetamiseni sarnane märk pööras kauaaegsed koostööpartnerid lootusetult tülli. 

Rohelise pulli juhtum tundub esimese hooga reeglitele vastav. See tähendab, et kui keegi on mingit märki mõnda aega kasutanud ja üritanud seda kasvatada tarbijale meeldejäävaks brändiks, aga pole seda õigesti patentinud, siis pole konkurendil mingit takistust seda ise kasutada. Nii juhtus ka rohelise pulliga – konkurent hakkas kasutama sama märki.

Sinisilmne mingu koju

„No ja siis?“ küsib nii mõnigi ettevõtja. Eks see ole brändi looja viga, et ta oma ideed paremini ei kaitse, vaid jätab piltlikult öeldes lihtsalt tänavale lebama. Nii mõtleb ettevõtja, kes on harjunud iga hinna eest oma asja ajama, kliente võitma, käivet kasvatama. Ta on ehtne kauboikapitalist. Tema meelest ei ole ärimaailmas kohta sinisilmsetele, kes loodavad konkurentide heatahtlikkusele. Kes ees, see mees.

Tarbija jaoks ei ole sisulist vahet, kas mingi märk, logo või bränd on registreeritud kvaliteedikava tähise või kaubamärgina. Tema näeb toodet ja sellega loodud kuvandit. Kui ta usaldab brändi, siis on ta ka nõus selle eest raha maksma. Vahe on ettevõtja jaoks, kes toodet pakub ja müüb ning lõpuks raha kasseerib.

Äripäev toetab ettevõtlikkust ja konkurentsi, ent sama oluline on ausus. Kui keegi tegutseb turul juba kindla toote, teenuse, märgi, logo, brändi või muu sarnasega, mis on ühe ettevõtja mõttevili, siis konkurent võiks austada tehtut.

Seaduslike nüansside taha peitudes ja konkurente kopeerides õõnestatakse nii teist ettevõtjat kui ka iseennast. Kokkuvõttes petetakse tarbijat ja kui tarbija saab sellest aru, siis ei pruugi ta enam sama ettevõtjat usaldada ning jalutab minema, et leida uus ja parem. Aga isegi juhul, kui tarbija seda ei mõista, saab kopeerija või varas endale konkurendi asemel vaenlase. Tervislik võistlus ettevõtjate vahel muundub tüliks, mis mõjutab kõiki osapooli. Vahel rahaliselt, vahel vaimselt.

Kaasaegne ettevõtja ei peaks enam loomult olema üleannetu jõmpsikas, kes loobib ellujäämiseks konkurendile kaikaid kodarasse, nagu tehti palju-palju aastaid tagasi. Meie ettevõtluskultuur püüdleb aususe ja läbinähtavuse poole. Tahame, et meiega arvestataks ja et meist peetakse lugu.

Kõlbelised tõekspidamised, mida õpetame oma lastele ja tahame näha ligimestes, peaks algama meist endist. Kui näitame eeskuju, et tahame teha sõbralikku ettevõtlust, kus üksteist väärtustatakse, siis aitame ettevõtluskultuuril paraneda.

Palju tegemata asju on veel ees

Maailmas, ja ka Eestis, ei ole ruumipuudust uutele ideedele. Jah, palju mõtteid on jõutud ellu viia, ent märksa rohkem ootab veel. Ainulaadseid mõtteid, kuidas saab oma tooteid ja teenuseid paremaks teha, leidub.

Aeg on võõranduda kauboikapitalismist.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt