• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tükk mörti börsi vundamenti

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Telekomi väikeaktsionäride kohtuvõit näitab, et oma õiguste eest tasub seista. Kristjan Hänni väärib tunnustust, kirjutab Äripäeva juhtkirjas.

    Neljapäeval andis riigikohus teada, et ei hakka arutama Telia Company väikeaktsionäridele makstava hüvitise asja, ja seega sai seitse aastat kestnud vaidlus lõpu. Jõusse jääb ringkonnakohtu otsus, millega endine TeliaSonera ehk praegune Telia Company peab aktsionäridele maksma 951 835 eurot.
    1563 ühiselt kohtusse läinud Eesti Telekomi väikeaktsionäri ei saanud küll kohtus nii palju raha, kui nad enda arvestuste järgi väärisid. Kuid lisaraha saamine näitab, et väikeaktsionäridest ei saa ega tohi teerulliga üle sõita ning neil maksab oma õiguste eest seista.
    Hänni väärib kiitust
    Toimetus liitub Eesti Telekomi väikeinvestorite sekka kuulunud Rene Ilvese kiitusega Kawe Kapitali partnerile Kristjan Hännile, kes väikeinvestorite eest seismise enda vedada võttis.Ilvese sõnul on Tallinna börsil mitmel korral väikeinvestoritele müts silmini tõmmatud – ta viitas ta Lutermale, Normale ja Tallinna Farmaatsiatehasle. Seetõttu on hea, kui keegi vastu hakkab. Ka Telia poleks Tallinna börsi ühe suurema investori Charlie Viikbergi arvates midagi taolist Soomes või Rootsis üldse üritanudki, aga siin proovis ära.
    Ideaalriigis oleks otsus tulnud kiiremini, sest olulisem kui õigusemõistmise karmus on n-ö karistuse vältimatus ja selle saabumise kiirus. Konkreetselt Telekomi aktsionärid saavad kogu selle aja eest intressi, nii et kaevata oleks patt, aga üldiselt on paljud juba unustanud, et börsil oli kunagi selline rahvaaktsia nagu Eesti Telekom.
    Nüüd jääb veel oodata otsust aktsionäride närve erguna Tallinna Vee kohtuasjas, mis sai alguse aastal 2011 ja mille lahendust on ringkonnakohtust oodata vahetult enne jõule. Nõrganärvilisemad aktsionärid on selle aktsia juba müünud.
    Päris esmakordne väikeaktsionäride vastuhakk polnud, sest kaks aastat tagasi sai võiduka lõpu Ühispanga väikeaktsionäride võitlus SEB ABga. Siis pidi Rootsi suurpank maksma oma Eesti Ühispanga viimastele väikeaktsionäridele kokku 1,43 miljonit eurot. Sellest üle poole oli aastatega kogunenud intressisumma.
    Mida me sellest õppida saame, küsiks hääl klassikalisel koolitusvideol. Aga seda, et väikeaktsionärid peavadki enda õiguste eest seisma. See puudutab ka aktsionäride koosolekuid, kus ei saa lasta ettevõtte juhtidel laua taga ainult oma juttu rääkida. Koosolek on koht, kus oma investeeringu käekäigu eest hoolitsedes selgitusi küsida.
    Uued on avatumad
    Teisalt on ka börsifirmade suhtumine väikeaktsionäridesse erinev. Siin paistavad avatusega silma viimati börsile tulnud ettevõtted, kellel on aktsionäride raha vaja, näiteks LHV ja Inbank. Loodetvalt vajub unustuse hõlma suhtumine stiilis meie siin teeme ja otsustame, nagu meile on kasulik, teie oma väikse osalusega närige muru, looritades seda pressiteatega: “Aitäh, et olite meie firma aktsionärid.”
    Soome investeerimisguru Seppo Saario on samuti Eesti börsifirmadele ette heitnud vähest arvestamist väikeaktsionäridega. Tema näiteks tahaks teada börsifirmade dividendipoliitikat, kui suurt osa firma kasumist tal täpselt oodata oleks.
    Väikeaktsionäride õiguste kaitsmine on vajalik tükk börsimüüri tugevdamisse, mis teeb sama tööd nagu Äripäeva loodud investor Toomas börsi inimestele lähedaseks muutmisel – ja mida saaks teha ka riik oma tugevate firmade osaluse jagamisel rahvaga.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Selgusid aasta investor ja aasta investeerimistegu Välja anti mitu eripreemiat
Tänasel investor Toomase konverentsil kuulutati pidulikult välja aasta investorina Kristjan Liivamägi ning aasta investeerimisteoks sai Investeerimisfestival.
Tänasel investor Toomase konverentsil kuulutati pidulikult välja aasta investorina Kristjan Liivamägi ning aasta investeerimisteoks sai Investeerimisfestival.
Kuidas Kaarel Kotkas pauguga majandusteooria põhitõe selgeks sai
Eesti eduka idufirma Veriff asutaja Kaarel Kotkas kõneles tänasel investor Toomase konverentsil, kuidas üks hiidlane Emmastest jõudis nii kaugele, et tema ettevõte tegutseb Räniorus ja teeb oma teenusega võimalikuks maailma suurimate firmade äri.
Eesti eduka idufirma Veriff asutaja Kaarel Kotkas kõneles tänasel investor Toomase konverentsil, kuidas üks hiidlane Emmastest jõudis nii kaugele, et tema ettevõte tegutseb Räniorus ja teeb oma teenusega võimalikuks maailma suurimate firmade äri.
USA süüdistab Valgevene ametnikke piraatluses seoses Ryanairi lennuki intsidendiga
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.