Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tükk mörti börsi vundamenti

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Telekomi väikeaktsionäride kohtuvõit näitab, et oma õiguste eest tasub seista. Kristjan Hänni väärib tunnustust, kirjutab Äripäeva juhtkirjas.

    Neljapäeval andis riigikohus teada, et ei hakka arutama Telia Company väikeaktsionäridele makstava hüvitise asja, ja seega sai seitse aastat kestnud vaidlus lõpu. Jõusse jääb ringkonnakohtu otsus, millega endine TeliaSonera ehk praegune Telia Company peab aktsionäridele maksma 951 835 eurot.
    1563 ühiselt kohtusse läinud Eesti Telekomi väikeaktsionäri ei saanud küll kohtus nii palju raha, kui nad enda arvestuste järgi väärisid. Kuid lisaraha saamine näitab, et väikeaktsionäridest ei saa ega tohi teerulliga üle sõita ning neil maksab oma õiguste eest seista.
    Hänni väärib kiitust
    Toimetus liitub Eesti Telekomi väikeinvestorite sekka kuulunud Rene Ilvese kiitusega Kawe Kapitali partnerile Kristjan Hännile, kes väikeinvestorite eest seismise enda vedada võttis.Ilvese sõnul on Tallinna börsil mitmel korral väikeinvestoritele müts silmini tõmmatud – ta viitas ta Lutermale, Normale ja Tallinna Farmaatsiatehasle. Seetõttu on hea, kui keegi vastu hakkab. Ka Telia poleks Tallinna börsi ühe suurema investori Charlie Viikbergi arvates midagi taolist Soomes või Rootsis üldse üritanudki, aga siin proovis ära.
    Ideaalriigis oleks otsus tulnud kiiremini, sest olulisem kui õigusemõistmise karmus on n-ö karistuse vältimatus ja selle saabumise kiirus. Konkreetselt Telekomi aktsionärid saavad kogu selle aja eest intressi, nii et kaevata oleks patt, aga üldiselt on paljud juba unustanud, et börsil oli kunagi selline rahvaaktsia nagu Eesti Telekom.
    Nüüd jääb veel oodata otsust aktsionäride närve erguna Tallinna Vee kohtuasjas, mis sai alguse aastal 2011 ja mille lahendust on ringkonnakohtust oodata vahetult enne jõule. Nõrganärvilisemad aktsionärid on selle aktsia juba müünud.
    Päris esmakordne väikeaktsionäride vastuhakk polnud, sest kaks aastat tagasi sai võiduka lõpu Ühispanga väikeaktsionäride võitlus SEB ABga. Siis pidi Rootsi suurpank maksma oma Eesti Ühispanga viimastele väikeaktsionäridele kokku 1,43 miljonit eurot. Sellest üle poole oli aastatega kogunenud intressisumma.
    Mida me sellest õppida saame, küsiks hääl klassikalisel koolitusvideol. Aga seda, et väikeaktsionärid peavadki enda õiguste eest seisma. See puudutab ka aktsionäride koosolekuid, kus ei saa lasta ettevõtte juhtidel laua taga ainult oma juttu rääkida. Koosolek on koht, kus oma investeeringu käekäigu eest hoolitsedes selgitusi küsida.
    Uued on avatumad
    Teisalt on ka börsifirmade suhtumine väikeaktsionäridesse erinev. Siin paistavad avatusega silma viimati börsile tulnud ettevõtted, kellel on aktsionäride raha vaja, näiteks LHV ja Inbank. Loodetvalt vajub unustuse hõlma suhtumine stiilis meie siin teeme ja otsustame, nagu meile on kasulik, teie oma väikse osalusega närige muru, looritades seda pressiteatega: “Aitäh, et olite meie firma aktsionärid.”
    Soome investeerimisguru Seppo Saario on samuti Eesti börsifirmadele ette heitnud vähest arvestamist väikeaktsionäridega. Tema näiteks tahaks teada börsifirmade dividendipoliitikat, kui suurt osa firma kasumist tal täpselt oodata oleks.
    Väikeaktsionäride õiguste kaitsmine on vajalik tükk börsimüüri tugevdamisse, mis teeb sama tööd nagu Äripäeva loodud investor Toomas börsi inimestele lähedaseks muutmisel – ja mida saaks teha ka riik oma tugevate firmade osaluse jagamisel rahvaga.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Nordeconi tütar ehitab 30 miljoni eest Tartusse ärikompleksi
Nordeconi kontserni ettevõte Embach Ehitus ehitab Kaarsilla Kinnisvarale Tartus ärihoonete kompleksi.
Nordeconi kontserni ettevõte Embach Ehitus ehitab Kaarsilla Kinnisvarale Tartus ärihoonete kompleksi.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".

Olulisemad uudised

Lillemüüja: “Kõige trendikam lill tänavu on soodne õis”
Rikets Lillede müügi- ja tootmisjuht Getriin Hermlin nentis Äripäeva hommikuprogrammis, et vastavalt majanduse hetkeseisule on kõige trendikam lill tänavu soodne õis. Eesootav sõbra- ja naistepäev tõotab tulla kiire ja stressirohke.
Rikets Lillede müügi- ja tootmisjuht Getriin Hermlin nentis Äripäeva hommikuprogrammis, et vastavalt majanduse hetkeseisule on kõige trendikam lill tänavu soodne õis. Eesootav sõbra- ja naistepäev tõotab tulla kiire ja stressirohke.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.