Selle võimaluse murdmise võimalus on siiski revanši ihkaval Reformierakonnal, kellel on põhjust ennast kohalikeks valimisteks tublisti kokku võtta, et suurvormi ajastada riigikogu valimisteks.

Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõisa kokkuleppele minekus Edgar Savisaare nimekirjaga ei ole palju üllatavat: pidev põiklemine selleteemalistele küsimustele vastamises ning rõhutamine, et koostöövõimalusi nähakse kõigiga, jõudis lihtsalt ootuspärase pragmaatilise kokkuleppeni: Savisaar toob hääled, mida Sõõrumaal-Mõisal valimiskünnise ületamiseks pigem ei piisaks, ärimeeste poolt on aga raha, mida kriminaalasjaga kohtu vahet käival Savisaarel on endistel viisidel võimatu hankida. Tuletame siinkohal konteksti loomiseks meelde: kandva osa Savisaare kohtuasjast moodustab altkäemaksu võtmise süüdistus.

Mõlemal seltskonnal on aga puudus liikmeskonnast: Savisaare nimekirjaga on liitunud vähemalt eestikeelsele avalikkusele täiesti tundmatud isikud; Sõõrumaa-Mõis aga kaotasid vastselt Mart Luige, ühtegi tõsiselt võetavat nime pole aga neilgi seni olnud avalikkusele tutvustada.

Jah, muidugi ei aja Savisaar enam kokku eelmistel kohalikel valimistel tehtud tippmarki ehk ligemale 40 000 häält, ent isegi poole või kas või veerandiga sellest oleks üksjagu peale hakata. Mõis ja Sõõrumaa on küll tuntud ja oma valimisliiduga saanud erakordselt palju tähelepanu, ent nad taipasid ka ise viimaks, et tuntus ja tähelepanu automaatselt häälteks ei konverteeru. Savisaar saab eestikeelses meediaruumis suurt tähelepanu oma kohtuasjaga, aga venekeelset valijat ei huvita Savisaare kriminaalasi kuigivõrd, st ei sega häält andmast.

Savisaare huvi on Keskerakonnalt vene hääled ära võtta, aga ainuvalitsuseks ühemehebändist ei piisa. Praegu seda muidugi välja ei öelda, ent pärast valimistulemuste kokkurehkendamist võib nimelt kätelöömine Keskerakonnaga olla see variant, mis tagab Savisaare huvide esindatuse kohalikus valitsemises. Suuri kultuurilisi konflikte siin vaevalt karta on: tänane Keskerakond ei ole suutnud savisaarlikku asjaajamisviisi murda. Linnapea kohale kandideeriv „tegevlinnapea“ Taavi Aas on pikkade aastate jooksul olnud tuttav kõigi korruptiivsete skeemidega, mis Tallinna linnavalitsemisse kuulunud. Niisiis on Savisaare-Sõõrumaa-Mõisa liit ennast asetanud väljapoole igasuguseid moraalseid kriteeriumeid, mis omakorda teeb ühisosa leidmise Keskerakonnaga käepäraseks.

Savisaarega käed lüües jätsid Sõõrumaa ja Mõis ennast ilma võimalusest kokku korjata protestihääled, mille võinuksid anda parteipoliitikas pettunud. Tõsi, protestihäälte korjamiseks oleks pidanud olema vähemalt mingisugusedki ideed, liikmeskond ja soovitavalt ka eetiline selgroog. Ideid ja selgroogu saab nüüd etendada Reformierakond, mille toetus on parasjagu Keskerakonna omast mõne protsendipunkti võrra maas ehk Eesti poliitmaastikule omaseks saanud seisus. Opositsiooniparteina on neil võimul olevat Keskerakonda mugav kritiseerida, samamoodi end kohtu all oleva Keskerakonna endise esimehe sappa kleepinud ärimehi, kellest vähemalt ühe äriimpeeriumisse kuuluvad Keskerakonnaga sõlmitud koolide hooldamise lepingud.