Algab Keskerakonna kümnend

Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõisa piinlik poliitikasse tulemise katse näitab ilmekalt, et selle mehega tiiva ripsutamine viib, mitte ei too hääli.

Mihhail Kõlvarti megatulemus tõestab, et Keskerakond töötab ka Savisaareta hästi venekeelsete seas ja et Reformierakond ning sotsid ei oska vene hääli kõnetada. Juba europarlamendi valimistel tõi Savisaarest enam hääli Yana Toom, kuid nüüd kallutas Kõlvart kogu mängulauda, saades endale mandaadi, millega võib juba ka riigi tasandil kaasa rääkida. Meenutame, et õhus on halli passi omanikele kodakondsuse saamise kergendamine, mis Keskerakonna tulemust järgmistel riigikogu valimistel veelgi tugevdaks.

Igal juhul, kui enne valimisi avaldati arvamust, et me näeme Eestis algavat Keskerakonna valitsemise kümnendit, siis värsketele valimistulemustele otsa vaadates on raske sellega mitte nõustuda. Savisaarest priiks saanud Keskerakond saab nüüd valitseda nii Tallinna linna kui ka Eesti riiki ja sellega peaksid edaspidi kõik oma plaane tehes arvestama. Keskerakonnas toimuv hakkab üha enam olema Eesti asi ja Keskerakonna valimislubadused või programm tasuks samuti üle lugemist.

Samas on selge, et Eestile on Tallinna linnavalitsuse ja Toompea koostöö, mis kümneid aastaid topanud, ainult kasulik. Toimetus lihtsalt loodab, et koostöö ei tähenda Keskerakonnale seni Ida-Virumaal ja ka Tallinnas omase korruptiivse juhtimismudeli eksportimist Toompeale. Loodame ka, et koostöö ei piirdu maksumaksja rahakotile priiskavalt mõjuvate ühisprojektidega nagu linnahall, vaid liigub edasi Tallinna muutmiseks regiooni tõmbekeskuseks. Keskuseks, kes oskab enam ära kasutada Aasia turiste ja laiemalt Helsingi ning Peterburi lähedust. Keskuseks, kes oskab peale tasutud ühistranspordist huvitatud inimeste ka välisinvesteeringuid paremini ligi meelitada.

Mis aga nüüd Tallinnas juhtuma hakkab? Kas ja kellega Keskerakond koalitsiooni teeb? Ülinapi enamusega volikogus on Keskerakond koalitsiooniks siiski õnneks sunnitud.

Loomulikult oleks Keskerakonnal pragmaatiliselt Tallinnas kõige targem teha koalitsioon EKREga, kellega nad juba Rahvaliidu ajast üsna heades suhetes olnud, kelle tähelend Tallinna Televisioonist alguse sai ja kes kõnetab valijaid, kelleni Keskerakond muidu kunagi ei jõuaks.

Riigi tasandil koalitsiooni vaadates oleks siiski loogiline valik partneriteks sotside kaasamine, nii nagu seda tehti kaheksa aastat tagasi. See jätaks valitsuse kodurahu suurema tõenäosusega alles.

Nii nagu toona, oleks ka praegu sotside jaoks koalitsioon Keskerakonnaga muidugi karm kogemus, mis lisapopulaarsust ega otsustamisel kaasa rääkimist ei pruugi garanteerida. Paarisuhtes ollakse väeti ja kohati fiktiivne osapool nagu vene ajal vanalinna sissekirjutuse saamiseks vormistatud abielus. Aga sissekirjutuse nimel kannatavad sotsid selle vast ära. Keskerakonna kümnendis kaasa rääkimist, ükspuha kui vähesel määral, tasub alati tõsiselt kaaluda.