Kaubandussõja avapauk paneb liitlased proovile

04. juuni 2018, 06:00
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180604/OPINION01/180609975/AR/0/AR-180609975.jpg

Eesti kahe kõige olulisema liitlase omavaheline nagistamine seab meid julgeolekupoliitiliselt ebamugavasse olukorda.

USA möödunud nädala lõpul kehtestatud tariifid terase- ja alumiiniumiimpordile Euroopa Liidust, Kanadast ja Mehhikost toovad vältimatult kaasa vastusanktsioonid ning pingestavad riikide suhteid.

Kuigi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide võimaliku kaubandussõja otsesed majandusmõjud Eesti jaoks ei ole ilmselt suured, on põhjust Eesti kahe kõige olulisema liitlase suhete jahenemise pärast muret tunda.

USA president Donald Trump kehtestas rahvuslikule julgeolekule viidates 25protsendise imporditolli terasele ja kümneprotsendise alumiiniumile juba 23. märtsil, kuid tegi esialgu ajutised erandid Euroopa Liidule, Kanadale, Mehhikole, Brasiiliale, Austraaliale ja Argentinale. Möödunud neljapäeval teatas USA kaubandusminister Wilbur Ross, et riik ei pikenda Euroopa Liidu, Kanada ja Mehhiko jaoks erandit. Kohe kinnitasid ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja kaubandusvolinik Cecilia Malmström, et alustavad USA-le vastutariifide kehtestamise protsessi.

Kui vastutariifide kehtestamine USA kaupadele, näiteks mootorratastele, teksadele, sigarettidele, burboonile, jõhvikamahlale ja maapähklivõile, on suhteliselt lihtne samm, siis märksa keerulisem on vastata küsimusele, mis saab edasi. Reutersile antud intervjuus ütles Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz, et ELi vastukäik tuleb tugev ning märke konflikti de-eskaleerumisest ei ole näha. Trump aga on juba sihikule võtnud Saksamaa luksusautode impordi. Kaubandussõja võimalik eskaleerumine seab ohtu Euroopa ja USA liitlassuhted ning ELi sisemise ühtsuse.

Riikidel erinevad huvid

ELi eesistujariigi Bulgaaria peaministri Bojko Borisovi möödunud nädalal Moskvas tehtud sügavate kummarduste ja Putinilt suhete rikkumise pärast andekspalumise valguses ongi Euroopa ühtsusest võrdlemisi keeruline rääkida. Kui kaubandussõda USAga Euroopa tuumikriikide majandushuvisid tõsiselt riivama hakkab, kasvab ka kiusatus sõlmida riikidevahelisi otseleppeid. Seni on Berliini-Pariisi telg hästi pidanud, kuid löök Saksamaa au ja uhkuse autotööstuse pihta paneb selle tugevusvaru tõsiselt proovile.

Siit, Euroopa piirilt, Eestist vaadatuna võib tunduda, et need suurte poiste mängud käivad kõrgelt üle meie pea ning siinset elu väga ei mõjuta. Terase- ja alumiiniumitööstust Eestis pole, maapähklivõi ja jõhvikamahla hind rahvuskööki oluliselt ei mõjuta. Jah, viski ja Harley-Davidsoni mootorrataste hinnad kerkivad, kuid see puudutab väheseid. Pealegi võivad Saksa autod hoopis odavamaks minna ning see võiks ju paljudele rõõmu teha.

Eesti huvides on aga kindlasti meie kahe suurema liitlase omavaheline mõistmine ning julgeolekupoliitika ühtsus. Süvenevad erimeelsused Atlandi ookeani vastaskallastel seavad Eesti ebamugavasse olukorda, ja sugugi mitte esimest korda. Tasub meenutada vaid USA Pariisi kliimaleppest lahkumist või USA Iisraeli saatkonna viimist Jeruusalemma. Trumpi hiljutine taganemine Iraani tuumaleppest sundis siinsed poliitikud üsna vaikseks, kuid Euroopas viitasid kriitikud sellele kui transatlantiliste suhete surmale. 

President Kersti Kaljulaid kinnitas eelmisel nädalal Äripäevale antud intervjuus, et president Trumpiga rääkides tuleb leida meetodid, kuidas näidata talle, et NATO on kasulik. Et Euroopa Liit on vajalik. Loodame, et meetodid leitakse – sest Eestile on mõlemat väga vaja.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. June 2018, 14:42

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing