- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väike Eesti võib saada Danskele surmahoobiks
Kui lihtne raha voolab sisse, on raske sundida end seda voogu kinni keerama. Isegi (või eriti), kui oled pankur. Nüüd võib omaaegne tegevusetus rahapesu lõpetamiseks väikese Eesti kaudu Põhjamaade ühe suurima panga kummuli keerata.
Praegu on teada, et Taani riigil on kavas trahvida Danske Panka 500 miljoni euroga. Kuid ehkki juba see teade sundis Dansket kasumihoiatust avaldama, võib see olla alles kommiraha. Kriminaalasja Danske suhtes on algatanud Ühendkuningriigi National Crime Agency – asutus, kelle tõsiseltvõetavuses pole põhjust kahelda. Seegi pole veel kõik.
Rahaliselt kõige suurem karistus võib Dansket oodata USAst, kus rida ametiasutusi alates justiitsministeeriumiga on teema lauale uurimiseks võtnud. Juhul kui rahapesu tõestatud maht küünib paarisaja miljardini, millest on räägitud, võivad USAst tulevad trahvisummad küündida miljarditesse.
Pretsedent on olemas
Danske juhtum ja ka panga praegune käitumine meenutab üsna suuresti HSBCga toimunut, kes pesi ostetud Mehhiko üksuse kaudu, mida ei integreeritud täielikult ülejäänud pangaga, 880 miljoni dollari eest narkoraha.
Ka Danske ostis oma tulevase filiaali koos selle mitteresidentide äriga Eestis Soome Sampolt, niisamuti ei integreerinud seda oma ülejäänud pangasüsteemidega ja ignoreeris nii oma töötajate kui ka järelevalvajate hoiatusi. HSBC sai USA-lt 1,9 miljardi dollarilise trahvi kuus aastat tagasi. Läänemaailma suuruselt kolmas pank neelas selle alla, kuid võimalik, et Danske seda teha ei suuda.
See Eesti mitteintegreerimine on Danske puhul täiesti omaette teema ja näitab, kui väheoluliseks siinset turgu Sampolt ostetud kaubas juba toona peeti.
Äsja kirjutas Wall Street Journal, et aastal 2008 otsustas Danske Bank, et tema Eesti üksuse integreerimine pangagrupi IT-süsteemidega on liiga kallis. Võib vaid ette kujutada, kuidas seda otsust nüüd kahetsetakse.
Nii või teisiti – Sampo Soome panganduse ostuga ussjätkena kaasa tulnud Eesti kontori tegevus ja peakontori tegevusetus või suisa soosiv suhtumine sellesse võib Danske panga renomeele ja tegevusele anda hoobi, millest ta ei pruugigi toibuda. Danske on alates eelmise aasta mais olnud tipust kaotanud oma börsiväärtusest juba üle 10 miljardi euro, analüütikud alandavad järjest hinnasihti ning juba on märke ka klientide lahkumisest.
Skandinaavia ajastu lõpp
Kui spekuleerida, siis paradoksaalsel kombel võib Danske tervise praegusele halvenemisele kaasa aidata ka Danske Eesti toonane juht Aivar Rehe. Asjaolu, et juhi suhtes kriminaalasja pole algatatud või seda taotletud, tähendab tavaliselt, et ta teeb uurimisorganitega „igakülgset ja täielikku koostööd“.
Eestist rääkides, siis tähendab Danske lahkumine, mis langeb kokku Nordea suurosaluse müügiga Luminoris, Skandinaavia panganduse etapi lõppu siin. Jah, enamik Eesti pangaturust on endiselt Swedbanki ja SEB käes, kuid uued tulijad pole enam põhjast. Vaevalt, et enne viimast kriisi siia tulekut kaalunud Handelsbanken seda uuesti teha tahab.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele