Artikkel

    Tööstuses nutikale tootmisele alternatiivi pole

    On viimane aeg teha vajalikud investeeringud tööstuse digitaliseerimiseks, tänastest kõhklejatest saavad homsed mahajääjad.

    Foto: Anti Veermaa
    Tänane Äripäev kirjutab metallitööstusettevõtte Radius Machining näitel, kuidas tootmise digitaliseerimisest võib ettevõttele suurt tulu tekkida, kuid see nõuab lisaks mõtteviisi ja tootmisprotsesside muutmisele enamasti ka suuri investeeringuid.
    Äripäev leiab, et kuigi digitaliseerimisprotsess võib olla kulukas ja ebamugav, ei ole sellele alternatiivi, kui soovime ka järgnevatel aastakümnetel konkurentsis püsida.
    Tööstus 4.0 on kujunenud trenditeemaks, millest räägitakse palju nii erinevatel konverentsidel kui ka erialakohtumistel ja meedias. See on imevits, mis ühendab tööstustootmise etapid interneti ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil ning muudab tootmise seninägematult efektiivseks ja paindlikuks.
    Sabassörkijate kõhklused
    Digiteerimine suurendab efektiivsust, nii et ressursse saab paremini kasutada ja tegevusi tõhustada. Kasvab tootmise kiirus, mistõttu saab lühendada tootearenduse innovatsioonitsüklit, valmistada keerulisemaid tooteid ning suurendada tööstuses kasutatavat andmemahtu. See kõik toob kaasa paindliku, niinimetatud individualiseeritud masstoodangu ja suure tootlikkuse. Ja see kõik nõuab suuri investeeringuid.
    Eestlastele meeldib mõelda oma riigist kui innovatsiooni esirinnas marssivast digiliidrist, kuid vähemalt tööstuses see kuvand tõele ei vasta. Rahvusvahelise DESI digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu indeksi järgi on Eesti Euroopa Liidus 28 riigist 19. kohal. Me oleme sabassörkijad. Ja oht on, et kui me kiiresti liidritele järgi ei võta, siis olemegi sellest rongist maas. Tugevamad lähevad jõuliselt eest ära ja meie osaks jääb paremal juhul odav allhange. Seda on taibanud ka riigijuhid.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötas tänavu suveks välja toetuse, mis on suunatud tööstusettevõtetele digitaliseerimise ja automatiseerimise diagnostika läbiviimiseks ning seda saab taotleda EASist. See pole küll päris see, mida ettevõtjad lootsid, kuid algus siiski. Lähed küsima pintsakut, aga välja tuled kikilipsuga – nii iseloomustas IKT-klastri juht Doris Põld riigi plaani mullu sügisel, kui seda avalikkusele tutvustati.
    Riigi toetatud digiaudit on hea ja oluline asi, kuid enamasti selgub selle tulemusena, et ettevõttesse on vaja teha suuri investeeringuid. Metallitööstuse Radius Machining juht ja omanik Veljo Konnimois nentis Äripäevale oma kogemusest rääkides, et digiaudit näitab ettevõtte juhtkonnale ja omanikele neid kitsaskohti, mida nad tegelikult ju ise sisimas tunnevad. Neid ei ole kõrvaldatud peamiselt just seepärast, et teatakse – see läheb kalliks.
    Ainult halvad valikud
    Eesti ettevõtted aga investeerida ei julge ning parim aeg investeeringute tegemiseks hakkab selleks korraks vaikselt läbi saama. Ettevõtete investeeringukulutuste suhe lisandväärtusesse on viimasel kolmel aastal jäänud kriisiaegsele tasemele, mis jääb Euroopa Liidu riikide keskmisele alla. Sellele kitsaskohale on tähelepanu juhtinud ka Eesti Pank, kes on leidnud, et just vähene investeerimisjulgus võib pidurdada majanduskasvu. Investeeringute vähesust on kompenseeritud töötajate arvu suurendamisega, kuid praegune tööturg seda enam ei võimalda – vaba tööjõudu lihtsalt enam pole.
    Isegi kui investeeringute tegemiseks ja laenu võtmiseks oleks valmisolek olemas, jääb asi tihti omafinantseeringu taha. Ehk on just siin kitsaskoht, mida riik saaks arengu kiirendamiseks abimeetmega lahendada? Lõpuks on vastutus ettevõtte tuleviku ees aga ikkagi mitte riigi, vaid juhtide ja omanike õlul. Tootmises digitaliseerimisele alternatiivi ei ole ja mida hiljem seda mõistetakse, seda valusam ja kulukam see olema saab.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
30 aastat palgatõusuta: Jaapan survestab ettevõtjaid töötajatele lisa andma
Inflatsioon närib jaapanlasi, kes pole enam kui veerandsada aastat näinud palgatõusu. Nüüd on olukord aga muutumas, vahendab CNN.
Inflatsioon närib jaapanlasi, kes pole enam kui veerandsada aastat näinud palgatõusu. Nüüd on olukord aga muutumas, vahendab CNN.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Ryanair lahkub Tallinnast pauguga, nagu ikka
Tallinna liinide sulgemise eest siinse lennujaama süüdistamise kõrval tasub tähele panna lennundushiiu Ryanair käitumismustreid.
Tallinna liinide sulgemise eest siinse lennujaama süüdistamise kõrval tasub tähele panna lennundushiiu Ryanair käitumismustreid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.