- OMX Baltic0,3%318,17
- OMX Riga0,53%996,99
- OMX Tallinn0,58%2 254,32
- OMX Vilnius−0,28%1 486,4
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1001,02%10 782,87
- Nikkei 2252,59%60 300
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic0,3%318,17
- OMX Riga0,53%996,99
- OMX Tallinn0,58%2 254,32
- OMX Vilnius−0,28%1 486,4
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1001,02%10 782,87
- Nikkei 2252,59%60 300
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,64
Nii poliitikas kui majanduses tehakse just pingelistel hetkedel kaalukad otsused, mida hiljem saab uhkusega meenutada. Nii oli see näiteks 20. augustil 1991, kui kell 23.03 võttis Eesti toonane parlament, ülemnõukogu, vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, kuigi leidus nii kahtlejaid kui teravaid kriitikuid ja detailides olid poliitilised jõud Eesti vabaduse teed otsides erimeelsetes leerides.
Äripäeva hinnangul tuleks Soomel ja Rootsil just praegu liituda NATOga. Just nüüd, praeguses ajaloolises pöördepunktis, milleni on meid viinud Venemaa presidendi Vladimir Putini valla päästetud sõda Ukrainas. Põhjanaabrite suhtes tehtud Kremli ähvardav sõrmeviibutus – ärge te liitumisele mingil juhul mõelge! – ainult kinnitab, et aeg on enam kui küps.
Soomest ja Rootsist on põhjust rääkida samas kontekstis, sest pikaajaliste naabrite ja partneritena tehakse julgeolekualased otsused koos. Vastu võetaks Põhjamaad kahel käel. Relvasüsteemid klapivad, väärtusruumilisi takistusi pole.
Tegelikult on aeg küps juba ammu. "Kõik, kes Soome, Baltimaade ja Venemaa ajalugu tunnevad, teavad küll, et meie riikide geostrateegilised vajadused on ühised,” ütles tänavu jaanuaris, kuu aega enne Ukraina sõda Delfile Soome poliitikaanalüütik Pekka Virkki. "Rootslased ja soomlased näevad, milline riik on Putini Venemaa. See on kõige tähtsam. Soomes on inimesed ebalevamad, aga vastuseis NATO suhtes on dramaatiliselt vähenud. Rootsis suurem osa pooldab NATO liikmeks astumist."
NATO-debatti on Põhjamaades peetud pikalt – aastaid – kodanike teadlikkus on tõusnud ning hoiakud muutunud. Rahvaalgatus, millega nõutakse Soome NATOga liitumise teemal nõuandvat rahvahääletust, kogus üle 50 000 allkirja. Yle värske küsitluse kohaselt soovib NATOga liituda 53% soomlastest. Käesoleva aasta esimeses juhtkirjas tõime esile, et Soome on teatanud USA F-35 hävitajate ostust ja president Sauli Niinistö on uusaastakõnes viidanud riigi võimalikule lõimimisele NATOga. Seda palli on aastaid põrgatatud presidendi Kultaranta-mõttekojas.
Rootsi pole enam aastaid kasutanud mõistet “neutraalne riik”, vaid “sõjaliselt mitte sekkuv riik”. Sisemist valmidust riigi julgeolekustrateegia NATO suunal ümber vaadata kinnitab tõik, et kuningriik andis Ukrainale sõjavarustust. See on esimest korda pärast 1939. aastat – toona toetati Nõukogude Liiduga sõdima sunnitud Soomet.
Ühtsus tagab julgeoleku
Üldine kontekst toetab. Putini silmanähtavalt hullumeelne sõjakäik on toonud esile lääneriikide ühtsuse ja pannud riigid tegutsema. Saksamaa suurendab oma kaitsekulutusi 2%-le SKPst, Euroopa Liit eraldab 450 miljonit, et anda Ukrainale relvaabi.
Meie ütleme oma ülemere-naabritele sooja soovituse: tervetuloa Natoon, välkommen till NATO!
Iga kriis kinnitab meile – ühtsus on parim turvatunde tagatis. Soome ja Rootsi liitumise järel ei oleks ühelgi kohalikul poliitilisel tegelasel enam vähimatki põhjust targutada, et "ega NATOst tegelikus olukorras siinkandis mingit abi ei ole". Alust selliseks väiteks ei ole tegelikult kunagi olnud.
----
Täiendatud 28.02.2022 kell 16.27
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Podcastid
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele