Mida arvestada vahendusportaalist lennupiletit ostes?

Näiteks pakub enamus piletivahendusportaale teenuseid mitmes keeles, sealhulgas ka eesti keeles – nii ei ole tarbijale esmapilgul alati selge, millise riigi ettevõtjale piletivahendusportaal kuulub ning et tegemist on piiriülese ostuga.

Eelkõige tasukski piletivahendusportaali kasutamisel välja selgitada, kes vastutab tarbija ees probleemide korral – vahendaja või lennuvedaja? Paljud müügiportaalid suunavad tarbija sobiva lennu väljavalimise järel otse lennuvedaja kodulehele, tarbija teeb broneeringu ning seejärel makse otse lennufirmale. Kui aga lennupiletite eest tasumine toimub piletivahenduskeskkonnas, tasub enne broneeringu kinnitamist täpsustada, kes vastutab tarbija ees ilmnevate probleemide korral. 

Näiteks on portaale, kus tarbijale edastatav teave kaupleja vastutuse kohta on ebapiisav seetõttu, et teenusetingimused tehakse ostjale kättesaadavaks alles ostuprotsessi viimases etapis, kus lend on juba valitud ja reisija isikuandmed edastatud. Tingimusi läbi lugemata ei soovita tarbijakaitseamet tehingut sõlmida, sest tingimused võivad sisaldada tarbijapoolset vastutust olukordades, mida tal on raske ette aimata.

Rahvusvaheliste piletivahendusportaalide puhul on suhtlemine komplitseeritud sageli ka seetõttu, et tarbija ei märka enne ostu sooritamist, et tegemist on välismaise kauplejaga või ei avalda portaalid enda kohta kuigi palju teavet. Näiteks avaldab osa portaale telefoninumbri, kuid ei võimalda suhelda e-posti vahendusel, mistõttu ei jää tarbijale ka jälge ettevõtjalt saadud selgitustest ja lubadustest.

Piletivahendusportaalid on sageli kujundanud kindlad reeglid kaebuste lahendamiseks. On juhuseid, kus lisatasu maksmata ei saagi probleemi lahendada. Näiteks pakub üks levinud piletivahendusportaal „ostujärgset abi“ hinnaga mõnikümmend eurot, mille eest võimaldatakse lepingujärgset teenindust.

Olenevalt olukorrast võib tarbijal suhtlemisvajadus tekkida näiteks seoses lennu tühistamisega või kui piletibroneeringu eest võeti tarbija arvelt küll raha, kuid hiljem laekus teade, et broneering ei õnnestunud jms. Oluline on täpsustada, millist teenust lisatasu eest pakutakse, nii on näiteks tarbijale jäänud ekslik mulje, et nõutud summa tasumisel pakutakse probleemile lahendust. Tegelikkuses võib makstud summa eest osutatav teenus sisaldada vaid nii-öelda spetsialisti abi ehk tarbija nimel lennufirmaga suhtlemist, mida saaks suurema vaevata teha ka reisija ise, ja tasuta.

Samuti ei tasu unustada, et kaebuse esitamine on tarbija seaduslik õigus, mitte lisatasu eest ostetav eriteenus.

Kui portaalid pakuvad garantiisid, näiteks piletihinna tagastamise garantii vms, tasuks enne valiku tegemist uurida, mis tingimustel lisakaitse kehtib. Näiteks kui vahendusportaal pakub teatud lisatasu eest piletihinna tagastamise garantiid olukorras, kus tarbija soovib ostetud piletist loobuda või selle kuupäevi muuta, tasuks üle täpsustada, kas lennuvedaja pilettingimused ikka võimaldavad selliseid toiminguid. Enamasti odavlennufirmad seda ei võimalda - ka vahendusportaalile makstud lisatasu eest mitte.

Kui turule tuleb uus portaal, kelle avamispakkumised tunduvad väga soodsad või muul moel ahvatlevad, tasuks enne tehingu sõlmimist uurida veidi ettevõtja tausta. Selleks sobivad või interneti otsingumootorid.

Tasub meeles pidada, et mõnes teises liikmesriigis registreeritud ettevõtjale kuuluvate piletivahendusportaalidega tekkinud vaidluste korral saab tarbija samuti abi oma kodusest tarbijakaitseametist. Ameti koosseisu on loodud EL tarbija nõustamiskeskus, mis lahendab tarbijate piiriüleste tehingutega seotud kaebusi. Rohkem teavet www.ecc.ee.

Autor: Kristina Tammaru, tarbijakaitseameti EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja