5 müüti produktiivsusest
Kuigi eksperdid ning tippjuhid jagavad sageli oma kogemusi produktiivsemaks muutumisel, on siiski tähtis meeles pidada, et kõik soovitused ei pruugi meile sobida ja võivad kasu asemel kahju teha.
Tõsi, on neid soovitusi, mida peetakse üldjuhul universaalseiks ehk sellisteks, mis sobivad kõigile. Nii aitab produktiivsusele kaasa see, kui sa ei tegele mitme asjaga korraga, keskendud oma praegusele ülesandele ning ei tegele asendustegevustega nagu näiteks sotsiaalmeedia uudistamine.
Küll aga on selge, et mitmed levinud soovitused ei pruugi igale inimesele sobida. Lihtsaim näite oleks ehk vara ärkamine – paljud inimesed on hoopis ööloomad ning enda hommikuinimeseks muutmine teeb tegelikult kasu asemel kahju.
Business Insider pani kirja viis müüti produktiivsusest ning produktiivsemaks muutumisest.
Sa ärkad enne kukke ja koitu. On selge, et hommikul vara ärkamine tähendab suure tõenäosusega ka seda, et sa alustad oma tegemistega varem. Samas ei ole väga vara ärkamine sobiv meetod just kõigile, eriti kui pärast pikka üritamist ning enese harjutamist sa endiselt tunned, et see pole sinulik. Selle asemel tasuks jälgida, mis kell su mõte kõige ladusamalt jookseb ning selle järgi proovida oma tegevusi planeerida.
Sa toimetad oma e-kirjakasti kallal. Mitmel puhul on öeldud, et produktiivsena aitab inimest hoida see, kui tema asjad, seal hulgas meilikast, on korras ning organiseeritud. Portaal Aol kirjutab aga, et tegelikult ei pruugi oma kirjakasti pidev organiseerimine olla märk asjade korrashoiust, pigem on tegu asendustegevusega, mis tekitab tunde, et ollakse asjalikud.
Aja planeerimisest ning produktiivsusest raamatuid kirjutanud Laura Vanderkam märgib, et rämpsmeili kustutamise ning tähtsate kirjade ära märkimise asemel võiks hoopis mõelda nii: kui sa pole ühele või teisele kirjale nädal aega vastanud, ei ole see olnud sinu jaoks piisavalt oluline. Ehk siis: ära lase meilidel oma elu dikteerida.
Sa töötad vähem, sest see tundub produktiivne. Kuigi uuringud on näidanud, et lühem tööpäev muudab inimesed produktiivsemaks, võib lühema tööpäeva kehtestamisele olla ka üsna veenev vastuargument. Selle põhjus on psühholoogias, nimelt inimeste vajaduses olla kasulikud ning nõutud. Business Insider kirjutab, et kuna inimestele meeldib tunne, et neid vajatakse, on fikseeritud töötundide asemel mõistlik ehk hoopis see, kui jätta töötajaile mulje, et neid vajatakse 24/7. Nõutud olemine on inimese jaoks suures osas ka märk kõrgest staatusest. See viitab sellele, et inimene on oluline ning tal on mõjuvõimu.
Sa hoiad laua piinlikult korras. Sarnaselt meilikastiga on mitmel puhul väidetud, et korras töölaud annab märku organiseeritusest ning nii suudad sa asjad kiiremini üles leida. 2015. aastal väljaandes Journal of Environmental Psychology avaldatud uuringust selgub, et kui inimestel on töölaud segamini, siis see tekitab temas hoopis positiivset stressi ning nad suudavad oma mõtted hoida selged. Ehk siis: kui sul on andmehulgast või paberihunnikust vaja üles leida see õige, on sul vaja väga täpselt teada, mida ja mille jaoks sa teed.
Sa ei julge asju edasi lükata. Selgub, et kõiki asju viimasel minutil tegijaid ei tohiks ülemäära kritiseerida. Whartoni Ülikooli professor Adam Grant kirjutab raamatus “Originals”, et näiteks Steve Jobs oli väga tuntud selle poolest, et talle meeldis asju edasi lükata. Grant väidab, et kuna Jobs oli ka väga edukas, julgeb tema prokrastineerimise ja edukuse vahel seose välja tuua. Ta väidab, et sel ajal, kui Jobs oma idee teostamist edasi lükkas, tekkis tal palju uusi ja häid ideid, millega olemasolevat täiendada.