Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lang, Ameerika mall ei lähe mitte
Kas kujutate ette olukorda, kus haigla ees püüavad advokaadid ravilast väljuvaid patsiente, kas nood äkki pole rahul raviga ja sooviks ehk nende abiga nõuda haiglalt hüvitist? Vist mitte, see nagu rohkem Ameerika filmis. Aga Ameerika kombeid tahetakse meile vägisi ette kirjutada - sellist eelnõu menetleb riigikogu.
Tegemist on kurikuulsa SE 656ga, mis püüab muuta mitut seadust korraga, aga keeraks jõustudes elu pea peale. See on sama eelnõu, mille protestiks Eesti suuremad ajalehed ilmusid 18. märtsil tühjade esikülgedega, sest võimupoliitikud soovisid sellega suukorvistada meediat, ja mida kritiseerisime ka oma juhtkirjas 8. aprillil, sest võlaõigusseaduse muudatuste jõustudes muutuks Eesti trahvimajanduseks ja kohtuühiskonnaks.
Parim lahendus on Äripäeva meelest see, kui justiitsminister Rein Lang eelnõu riigikogust tagasi võtab, huvigruppide esindajad kokku kutsub ja asjad rahulikult läbi arutab - ehk sünnib siis sellest midagi mõistlikku. Praegu teeb riigikogu tööd justiitsministeeriumi eest.
Eilses Meditsiiniuudistes on haiglate liit mures, et justiitsministeerium ei ole vastanud nende vastulausele. Liidu juhi Urmas Sule sõnul pole Eestis vaja seadust, mille mõju pole selge.
Ajaleht käsitleb eelnõu võlaõigusseaduse muudatusi meedikute vaatevinklist, ent need puudutavad iga valdkonda, igaüht meistki. Eelnõu seab kahjuhüvitise suuruse sõltuvusse kahjutekitaja rahakoti paksusest.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus kaitseb põhimõtet, väites, et hüvitise eesmärk on mõjutada kahjutekitajat oma tegevust muutma, kahju ennetama. Seadusega ei ole võimalik kõiki õnnetusi ennetada ja juba ette karistamine on absurd.
Eelnõuga pole õieti keegi rahul - ei meedikud, kaubandus-tööstuskoda, meedia, riigikohus, advokatuur, Tartu Ülikooli õigusteaduskond. Ja isegi advokaadid küsivad, kelle jaoks seadust tehakse… Tõepoolest, kellele?
Seadusetegijate Ameerika-vaimustust võib mõista, aga meil ei sobi üksüheselt üle võtta rikka Ameerika malli - meie kohtusüsteem on teistsugune ning "trahviseadus" koormaks kohtud tööga üle. Meedikud kardavad, et muudatus võib kahjustada haiglate toimimist ja ravi kättesaadavust, muuta teenused kallimaks. Sama kehtib ka muude tööde-teenuste kohta.
Riigikohus tegi oma maikuus valminud uuringus etteheiteid, et riik kipub inimesi liiga usinalt karistama, nüüd lisanduks veel karistuslik hüvitis. Kui palju sellest kahjukannatajad võidaks, on küsitav, sest nagu tunnistas Eesti üks tippadvokaate Ants Nõmper - pool rahast läheks nagunii advokaatidele.
Justiitsministeeriumil on küllalt ainest, mille üle veel kord mõelda. Sellegi üle, kas elu Eestimaal vajab sellist remonti. Küll vajab remonti Langi seadus.
Autor: 1185-aripaev