Triin Tabur • 15. september 2010 kell 4:20

Haiglad kardavad patsientide miljoninõudeid

Riigikogus arutlusel olev võlaõigusseaduse muudatus annab kohtule võimaluse kahju hüvitamisel süüdlase jõukust arvestada - see võib panna patsiente haiglatelt miljoneid küsima, kirjutas Äripäeva väljaanne Meditsiiniuudised.

Haiglate liidu juht ja Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule tõdes kergendatult, et rahvakeeles Langi seaduseks kutsutu veel jõustunud ei ole, ent samas ei ole justiitsministeeriumist tulnud ka tagasisidet liidu vastulausele ega ettepanekut arutada muudatust asjasse puutuvate osapooltega.

Haiglad on Sule sõnul seisukohal, et selliseid seadusandlikke algatusi, mille mõju on ebaselge ja kus terendab oht, et lõpuks on kõik inimesed üksteisega tülis, Eesti riigis vaja ei ole. "Ja teine asi on see, et kui räägime majandussurutisest välja tulemisest, siis seda ebaselgust tekitavad muudatused õigusruumis kindlasti ei toeta," arvas ta.

"Miks nii suur algatus üldse käima on lükatud ja kas kusagil on asjakohased arvestused olemas?" soovis haiglate liidu juht teada.

Huvigruppidest pole keegi seda seadusemuudatust vajalikuks pidanud. Nii on näiteks ka kaubandus-tööstuskoda kirjutanud riigikogule arvamuse, et eelnõu vajab ülevaatamist.

Sule arvates oli algatus valesti ajastatud. Selle väljatöötamiseks tuleks aega võtta ja kaasata rohkem osalisi, keda muudatus kõige teravamalt puudutama hakkab.

Seadusesilm muudatust vajalikuks ei pea

Advokaadina mitut Eesti suurt haiglat esindav Raidla Lejins & Norcousi partner Ants Nõmper nõustus, et plaanitav seadusemuudatus lonkab. Tema meelest ei ole aru saada, kelle huvides seda tehakse.

Advokaadi sõnul on Eesti Advokatuur, Tartu Ülikooli õigusteaduskond ja riigikohus välja öelnud, et selline õigusteaduslik konstruktsioon Eesti tingimustesse ei kõlba. Ka Nõmper ise Tartu Ülikooli õigusteaduse õppejõuna ei pea muudatust vajalikuks.

"Mispärast Ameerikas neid hagisid nii palju on ja miks hagetakse just suuri korporatsioone? Sellepärast, et seal on palju raha ja nende käest saab suure kahjuhüvitise, ka karistusliku kahjuhüvitise," selgitas Nõmper ega salanud, et pool sellest läheb alati advokaadile.

"Kas ka meie ühiskond peab olema kohtuühiskond nagu Ameerikas? Või saadakse aru, et loomulikult tuleb kahjukannatajale kahju hüvitada, aga karistamiseks on olemas muud vahendid," arutles ta ja oli Sulega nõus, et meil ei hakkaks ameerikalik karistusmudel kunagi tööle.

Arstide liit on peasekretär Katrin Rehemaa sõnul seisukohal, et tekitatud kahju eest peab vastutust kandma, kuid arstiabi on ja jääb seotuks riskidega. "Kui suure kahjuhüvitise hirmus hakkavad arstid riske vältima ja ravimisel alati kindla peale minema, toob seaduse muutmine kasu asemel hoopis kahju," nentis ta.

Nõmperi sõnul võib plaan viia olukorrani, kus inimene, kes sattub ravile TÜ Kliinikumi ja saab seal ravivea osaliseks, otsustab miljardilise käibega suurhaiglalt miljoneid kahjutasu nõuda. Inimene, keda kahjustati väikehaiglas, saab aga küsida mitu korda vähem.

"Mis loogika sellel on ja missugune see rahasumma peaks olema, et haigla oma tegevust selle tõttu muudaks?" arutles Nõmper.

Nõmperi sõnul on eesootavast seadusemuudatusest kasu vaid neile üksikutele inimestele, kes Eestis sellist kohtumenetlust läbi viia suudavad.

Kui patsient käib kolm aastat kohut, võib tal Nõmperi kinnitusel selleks ligi 100 000 krooni kuluda.

"Et suurt valget laeva kauguses püüda, on vaja nii palju investeerida, et see ei hakka kunagi tavainimest aitama," selgitab advokaat.

Haiglajuht: meditsiin kallineb

Fertilitase erahaigla juht ja arst Ivo Saarma leiab, et kui tegemist on kahjuhüvitisnõudega, peab see olema põhjendatud ega tohi sõltuda sellest, milline on kellegi majanduslik seis.

"Asi läheb paroodiaks kätte. Järgmisena hakkame muutma kriminaalseadust, et rikastele suured karistused ja vaestele väiksed," ütleb Saarma ning lisab, et plaanitav seadusemuudatus läheb vastuollu demokraatia põhimõtetega.

Fertilitase juht usub, et kui jõustub võlaõigusseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt ühe ja sama asja eest maksab üks rohkem ja teine vähem, jõuab see kindlasti ka Euroopa Liidu kohtusse. "See muudatus ei ole absoluutselt põhjendatud, sest kui on jutt kahjuhüvitisest, peab see olema õiglane, mitte sõltuma sellest, kes on maksja," leiab ta.

Saarma selgitab, et Fertilitasel on kuni ühe miljoni kroonini ulatuvaid vastutuskindlustuslepinguid ja kõik arstid, kes haiglasse põhikohaga tööle tulevad, saavad kindlustuse.

Üks kord on haigla ajaloos tulnud ette ka juhtum, kus patsiendile tuli kahjuhüvitist maksta. See oli Saarma hinnangul ka täiesti põhjendatud. Masinarikkega seotult tekkis inimesele põletuskahjustus ja haigele sai sellega seotud kulu vastutuskindlustuse abil kinni makstud. "Saime ilusti kokkuleppele ja nii see peabki normaalses ühiskonnas olema," leiab arst.

Meid Ameerika õigusruumile lähendav seadusemuudatus võib Saarma hinnangul tähendada sedagi, et meditsiiniteenus läheb mitu korda kallimaks. Ameerikas näiteks maksab sünnitus kümme korda rohkem kui meil.

"Ja uskuge, kallim on see just selle võrra, et suur osa tasust läheb kindlustamisele. Selline on siis ka meie tulevik, sest keegi peab ju kõik kinni maksma," sõnab Saarma.

Asjatu mure

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus väidab, et haiglad muretsevad asjata.

Niklus selgitab, et eelnõu järgi tuleb kahjutekitaja varalist seisundit arvestada eelkõige siis, kui on põhjust arvata, et kahjutekitaja jätkab samasugust käitumist ka tulevikus.

Niklus märgib, et need kahjuhüvitisnõuded, mis on seni olnud meditsiiniteenuste osutajate vastu suunatud, on pigem rajanenud juhuslikel eksimustel.

Ta lisab, et kohus võib kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada sedagi, et hiiglasliku hüvitise nõudmise korral riigi finantseeritavalt meditsiiniasutuselt võib see laiemalt käsitledes kahjustada väga paljusid inimesi. Sellest lähtuvalt võidakse kahjusumma suurust vähendada.

"Kui aga kohus leiab, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on tõepoolest põhjust välja mõista väga suur summa, mis peaks kahju tekitanud raviasutust mõjutama tulevikus kahju tekitamisest hoiduma, siis kas see on halb?" küsib Niklus.

MIS ON MIS

• Eelnõu 656 SE, mille üks osa on ka võlaõigusseaduse muutmine, on praeguseks riigikogus esimese lugemise läbinud ja käimas on teise lugemise ettevalmistamise etapp. Algselt pidi seadusemuudatus jõustuma septembris, kuid lükkus edasi.

TASUB TEADA

• Eestis on seadusega ka praegu lubatud hageda nii haiglaid kui ka arste. Kuna aga haigla eelarve on oluliselt suurem kui arsti tulu, siis on tõenäoline, et edaspidi hakatakse kahjutasu nõudma ainult haiglatelt.

• Üks viimaseid kohtusse viinud valeravijuhtumeid leidis aset Pärnu haiglas, kus naistearst Carmen Heinvälja väidetava süü tõttu jäi sündinud laps invaliidiks. Uurimise alla võeti arst, mitte haigla. Patsient nõudis arstilt 1,2 miljoni kroonist hüvitist, millest Heinväli pidi tasuma ligi 72 000 krooni. Tema kaitsja on otsuse edasi kaevanud, juhtum on riigikohtus.

NUMBER

• 2,2 miljardit krooni oli 2009. aastal Põhja-Eesti Regionaalhaigla käive. Ravivea eest makstav trahv oleneb käibe suurusest, nii et suurhaiglad on hagejale hea saak.

Hetkel kuum