Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võidab see, kel on vähem pakkuda?

    Äripäeva tänane kaanelugu räägib Eesti ehitusettevõtjate vahel lahvatanud tülist, mis sai alguse Andres Kogeri hiljutisest avameelsushoost.

    Koger rääkis eelmisel nädalal Äripäevale, et langeval turul tasus teha ka pakkumisi, mis jäid alla omahinna – majanduslangus lihtsalt jooksis pakkumishindadest kiiremini. “Kahe aasta jooksul tehti hindasid 10, 20 ja 30 protsenti alla omahinna. Sisuliselt läks dumpinguks, et toita ennast rahavooga. Projekt lõppes ära ja sa olid plussis. Langus oli lihtsalt niivõrd võimas,” pihtis Koger.
    Kuid nüüd, mil ehitushinnad taas tõusuteel, ei saa ehitajad enam nende pakkumistega võidetud hankeid valmis ehitatud ning küsivad tellijalt lisaraha. Või jalutavad lihtsalt objektilt minema, sest valuraha võib kahjumist väiksem olla.
    Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) reageeris ägedalt. “Ehitustööde poolelijätmine ja lepingutest taganemine ei ole mingi trend ega iseloomusta kogu ehituturgu. Tegemist on üksikute kahetsusväärsete eranditega, mida EEEL ei tolereeri. Selliste ehitajate koht ei ole riigihangetel!” seisis nende eilses avalduses.
    Äripäeva arvates on ehitusettevõtjate tüli kasulik, sest see muudab Eestis järjekordse majandussektori puhtamaks. Ning arvatavasti on seega tänaseks päevaks kõik Eesti ehitusturul tegutsevad ettevõtjad probleemi olemusele pihta saanud ja hakkavad taas hankepakkumistesse kirjutatavatesse hindadesse tõsisemalt suhtuma.
    Sellel omakorda on tellijale otseselt kasulik tagajärg – hankel pakutav hind on tellija jaoks lõplik, ta ei pea enam päevast päeva muretsema, et kas ehitus kallineb ning kui kalliks ehitus tegelikult kujuneb. Ühesõnaga, vähem- ja enampakkumiste asemel võiks taas võitma hakata reaalsed pakkumised.
    Äripäeval on ka hea meel, et ehitajad ise on üksteise näppude peale vaatama hakanud, selmet tahta omavahel kahtlase väärtusega kokkuleppeid teha, millest ääri-veeri ikka räägitud on.
    Tõsi, on ka neid, kellele kisklemine halb on, näiteks neile, kes alapakkumiste tulemusel valmivaid objekte ootama peavad, sest on ju päevselge, et rahapuudus ja igasugused vaidlustused vaid venitavad objektide valmimist. Nii ongi Eestis veel mitmeid koolihooneid, remont veel kestab, sest ehitaja pole suutnud oma pakutud hindadele truuks jääda. Või võtkem kurikuulus Tallinna–Tartu maantee, mille uuendamiseks on nii rahva tahe kui ka riigi valmisolek (sealhulgas raha, sadu miljoneid kroone) juba mitmeid aastaid ootel, kuid ehitajad (õigemini nende advokaadid) muudkui vaidlevad.
    Kuid kui pooleliolevad koolihooned sunnivad lapsi õppima lihtsalt kehvemates tingimustes, siis igikestev vaidlus, kes tohib ehitada Tartu maantee, mängib sõna otseses mõttes surmamaanteeks kutsutavat teed kasutavate inimeste eludega.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Soome landitootja koondab Pärnus 35 töötajat Sõda ja sanktsioonid tekitavad ebakindlust
Landitootja Rapala Eesti AS, mis kuulub Helsingi börsil noteeritud Rapala kontserni, koondab töötukassa andmetel 35 inimest.
Landitootja Rapala Eesti AS, mis kuulub Helsingi börsil noteeritud Rapala kontserni, koondab töötukassa andmetel 35 inimest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.