Otto Popeli kommentaar: skandaal või nõiajaht?

Mulle on arusaamatu, miks just minu käest nõutakse seletusi minu endise tööandja omandisuhete kohta. Kuna see ei puutu mitte kuidagi minu tänastesse tööülesannetesse, siis ei pea ma vajalikuks neid ka kommenteerida. Sama käib ka nn Savisaare laenu kohta. Mina isiklikult ei ole kuidagi seotud firmaga Bravotex ja mul ei ole mingit seost Äripäevas "avalikustatud" 2,7 mln kroonise laenuga Edgar Savisaarele, selle pärast ma ei saa seda teemat kommenteerida. Blueray Investil võib olla sama omanik, aga need on erineva tegevusalaga firmad. Täiesti arusaadav, et omanik ei pea alluvatele aru andma oma tegevuse kohta.

Nüüd nn lisatasu küsimus, mis on Äripäevas üles puhutud kuni üleriigilise skandaali tasemeni. Olen uuel ametikohal alles oktoobri algusest. Enne seda viibis minu eelkäija päris kaua haiguslehel, aprillist saadik puudus ka juhataja asetäitja. Seetõttu toimus ameti juhtimine asendamise alusel. Alates 3. maist töötas Relo Ligi ameti juhataja asetäitjana, täites samal ajal ka keskkonnakorralduse osakonna juhataja kohustusi. Täiendavalt pidi ta septembris täitma ka ameti juhataja kohuseid.

Vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 64 lõikele 6 makstakse ametnikule, kes asendab puuduvat ametnikku, vabastamata teda oma ülesannete täitmisest, lisaks tema enda palgale lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt temale pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale.

Sisuliselt täitis minu praegune asetäitja neli kuud lisaks enda ametikohale veel teise ametikoha ülesandeid ja ühe kuu lausa kolme ametikoha järgseid ülesandeid. Seadusega ettenähtud ja käskkirjas märgitud lisatasu on väiksem kui palgafondi ökonoomia, mis on tekkinud täitmata töökohtade tõttu.

Tunnistan, et ilmselt oleks olnud vaja käskkirja seletavas osas tuua rohkem põhjendusi, kuid me andsime neid Äripäeva reporterile täiendavalt. Kahjuks jäid need aga tagaplaanile. Samal ajal võimendati isiklike suhete tähtsust, unustades vajadust täita seadust.

Minu arvates on äärmiselt meelevaldne ja mulle ka solvav seostada minu tööleasumist Tallinna Keskkonnaameti juhataja kohale minu erakondliku kuuluvuse või isiklike tutvustega. Viimasel ajal rünnatakse meedias pidevalt inimesi ainult sellepärast, et nad kas kuuluvad või astuvad Keskerakonda. Viimane näide on Tõnu Trubetsky. See tuletab meelde hullumeelse USA senaator McCartney "nõiajahti" möödunud sajandi 50ndate aastate alguses.

Astusin erakonda oma veendumuste ja poliitiliste vaadete järgi. Olin, olen ja ilmselt ka jään erakonna lihtliikmeks. Keskerakond on üks suuremaid erakondi Eestis. See juba eeldab, et erakonnaliikmeid võid leida igal pool.

Osalesin keskkonnaameti juhataja avalikul konkursil samadel tingimustel nagu teised kandidaadid ja mu saatuse otsustas hindamiskomisjon. Tallinn on suhteliselt väike linn ja kõik tunnevad üksteist. Võin öelda, et mingil moel mõjutas minu otsust osaleda konkursil ka see, et tunnen inimesi keskkonnaametis. Ei näe selles midagi hukkamõistetavat.