• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Otto Popeli kommentaar: skandaal või nõiajaht?

    Viimastel päevadel pühendas Äripäev üsna palju tähelepanu minu isikule, tituleerides mind linnapea rahastajate partneriks ja linna juhtiva keskerakondliku nn “jõugu” oluliseks liikmeks, kirjutab Tallinna Keskkonnaameti juhataja Otto Popel.

    Meedia ristis mind juba skandaalseks ametijuhatajaks. Asi läks lausa koomiliseks, kui ajalehe reporter koos videokaameraga vihma trotsides ründas mind otse tänaval, nagu oleksin mingi Paris Hilton või kohaliku seltskonnaelu tegelane. Kuid asi on naljast kaugel.
    Oma vajadust korraldada etendus tänaval, põhjendab ajalehe reporter sellega, et mind polnud kodanike vastuvõtuajal töökohal. Vastavalt Tallinna Keskkonnaameti võrguleheküljel avaldatud infole toimub juhataja vastuvõtt eelregistreerimisega telefoni teel. Kuna sel päeval keegi ennast registreerinud ei olnud, kulges minu päev varem paika pandud plaanide järgi. On kahetsusväärne, et ajaleht kasutab selliseid võtteid minu diskrediteerimise nimel, selle asemel, et leppida kokku intervjuu kas ameti infojuhi või Raepressi vahendusel.
    Ma ei ole seltskonnaelu tegelane. Äsja tegin oma elus olulise otsuse võtta vastu uus väljakutse ja proovida end kehtestada avalikus teenistuses. Mis puutub minu endistesse töökohtadesse, siis siin pole mul midagi varjata. Kinnitan veelkord, et Blueray Invest tegeles laevade opereerimise ja laevade ostu-müügiga. Olin Blueray Investis juhatuses, kuna viisin ellu laevandusealast projekti. Praegu on laevandusprojekt lõpetatud ja ettevõte likvideerimisel.
    Mulle on arusaamatu, miks just minu käest nõutakse seletusi minu endise tööandja omandisuhete kohta. Kuna see ei puutu mitte kuidagi minu tänastesse tööülesannetesse, siis ei pea ma vajalikuks neid ka kommenteerida. Sama käib ka nn Savisaare laenu kohta. Mina isiklikult ei ole kuidagi seotud firmaga Bravotex ja mul ei ole mingit seost Äripäevas "avalikustatud" 2,7 mln kroonise laenuga Edgar Savisaarele, selle pärast ma ei saa seda teemat kommenteerida. Blueray Investil võib olla sama omanik, aga need on erineva tegevusalaga firmad. Täiesti arusaadav, et omanik ei pea alluvatele aru andma oma tegevuse kohta.
    Nüüd nn lisatasu küsimus, mis on Äripäevas üles puhutud kuni üleriigilise skandaali tasemeni. Olen uuel ametikohal alles oktoobri algusest. Enne seda viibis minu eelkäija päris kaua haiguslehel, aprillist saadik puudus ka juhataja asetäitja. Seetõttu toimus ameti juhtimine asendamise alusel. Alates 3. maist töötas Relo Ligi ameti juhataja asetäitjana, täites samal ajal ka keskkonnakorralduse osakonna juhataja kohustusi. Täiendavalt pidi ta septembris täitma ka ameti juhataja kohuseid.
    Vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 64 lõikele 6 makstakse ametnikule, kes asendab puuduvat ametnikku, vabastamata teda oma ülesannete täitmisest, lisaks tema enda palgale lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt temale pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale.
    Sisuliselt täitis minu praegune asetäitja neli kuud lisaks enda ametikohale veel teise ametikoha ülesandeid ja ühe kuu lausa kolme ametikoha järgseid ülesandeid. Seadusega ettenähtud ja käskkirjas märgitud lisatasu on väiksem kui palgafondi ökonoomia, mis on tekkinud täitmata töökohtade tõttu.
    Tunnistan, et ilmselt oleks olnud vaja käskkirja seletavas osas tuua rohkem põhjendusi, kuid me andsime neid Äripäeva reporterile täiendavalt. Kahjuks jäid need aga tagaplaanile. Samal ajal võimendati isiklike suhete tähtsust, unustades vajadust täita seadust.
    Minu arvates on äärmiselt meelevaldne ja mulle ka solvav seostada minu tööleasumist Tallinna Keskkonnaameti juhataja kohale minu erakondliku kuuluvuse või isiklike tutvustega. Viimasel ajal rünnatakse meedias pidevalt inimesi ainult sellepärast, et nad kas kuuluvad või astuvad Keskerakonda. Viimane näide on Tõnu Trubetsky. See tuletab meelde hullumeelse USA senaator McCartney "nõiajahti" möödunud sajandi 50ndate aastate alguses.
    Astusin erakonda oma veendumuste ja poliitiliste vaadete järgi. Olin, olen ja ilmselt ka jään erakonna lihtliikmeks. Keskerakond on üks suuremaid erakondi Eestis. See juba eeldab, et erakonnaliikmeid võid leida igal pool.
    Osalesin keskkonnaameti juhataja avalikul konkursil samadel tingimustel nagu teised kandidaadid ja mu saatuse otsustas hindamiskomisjon. Tallinn on suhteliselt väike linn ja kõik tunnevad üksteist. Võin öelda, et mingil moel mõjutas minu otsust osaleda konkursil ka see, et tunnen inimesi keskkonnaametis. Ei näe selles midagi hukkamõistetavat.
    Äripäev püüdis "avalikustada" korruptsiooniilmingut selles, et mu vend töötab keskkonnaametis. Mu noorem vend on tõepoolest keskkonnaameti mittekoosseisuline töötaja, kes projektijuhina kureerib euroliidu piirkondadevahelise programmi "POWER" ja allub vahetult keskkonnahoiu osakonna juhatajale. Kuna tema töö on seotud konkreetse projektiga, siis töötasu määrab projekti eelarve. Need asjad korraldatakse ainult osakonnajuhataja tasemel.
    Mu vend Aleksandr asus tööle keskkonnaametisse minust palju varem. Enne kandideerimist sain ma linnakantselei personaliteenistuselt kinnituse, et meie sugulus ei saa olla takistuseks ja korruptsioonivastase seadusega ettenähtud piirangud meie juhtumit ei hõlma.
    Äripäev püüab iga hinnaga teha minust järjekordset peksupoissi, asetades kahtluse alla minu pädevuse juhtida keskkonnaametit, kuigi ma töötan siin alles pool kuud ja praegu toimub loomulik sisseelamise periood. Kui aga ajaleht kulutab nii palju aega ja pinda mu isikule, siis loodan, et antakse ka mulle võimalus tutvustada lugejaid enda seiskohtadega.
     Kuna ma tulin kohaliku omavalitsuse struktuuri ärisektorist ja vahetasin realinlase staatuse linnaametniku vastu, siis minu ettekujutused keskkonnaameti tööst lähtuvad just nende hulka kuuluvate inimeste vaatevinklist.
    Kõigepealt pean oma ülesandeks Tallinna keskkonnaameti töö efektiivsuse tõhustamist. Üheks mõjutavamaks teguriks minu otsusele kandideerida oli see, et oma eelnevatel töökohtadel omandasin erinevaid juhtimiskogemusi. Keskkonnaametis töötab palju häid ja oma valdkonnas kogenud ametnikke, kelle pädevuses ei ole põhjust kahelda. Kuid minu arvates ei tööta see süsteem viimastel aastatel piisavalt efektiivselt.
    Näen oma rolli juhina, kes tagab ameti tõhusa tegutsemise tervikuna, et ameti funktsioonid oleksid läbipaistvad, linnaelanikud oleksid teadlikud, mille eest amet vastutab ja kelle juurde võib pöörduda tekkinud küsimuste või ettepanekutega. Samas ei saa efektiivselt töötada ilma inimesteta, kes on motiveeritud, tunnevad oma tööd ja oskavad hinnata seda, mida nad teevad.
    Keskkonnaameti efektiivse töö alustaladeks on minu arvates regulaarne infovahetus töötajate vahel, samuti nende koolitus; linnaelanike tagasiside tehtud tööle; ameti vastutusalas olevate teemade kajastamine avalikus meedias ning tsentraalse menetluse ja infopäringute haldamise süsteemi täiustamine ja korrektne täitmine. Peab toimima operatiivne ja asjalik koostöö teiste linna ametkondadega, samuti riigistruktuuride ja teiste, eelkõige naabervaldade kohalike omavalitsustega.
    Keskkonnameti tegevusvaldkonda kuuluvad keskkonnakaitse, jäätmemajandus, linna haljastus, CO2 vähendamine linnas, kalmistute korrashoid ja haldus, ning Tallinna Botaanikaaed jne. Tallinn on võrreldes paljude teiste Euroopa pealinnadega roheline linn. Linna pindalast pea 60 protsenti moodustavad rohealad.
    Pean väga oluliseks nende alade kaitset, aga ka arendamist nii, et linnakodanikud nendest võimalikult palju rõõmu saaksid tunda. Heaks näiteks on aktiivsesse kasutusse võetud erinevad spordirajad küll Pirital või Nõmmel, Stroomis ja Haaberstis. Ambitsioonikas plaan on paari lähima aasta jooksul rajada endistele raudteetammidele terviserada, mis ühendades olemasolevatega, läbiks pea kogu linna. See on ühe pealinna puhul päris unikaalne, kui tegelikult linna tuiksoonte juurest kulgeb läbi rohealade kergliiklustee. Liiklusummikutest saab siseneda rohelusse ja nautida loodust.
    Tallinn on iidne linn ja mitmedki siinsed pargid, alleed või muud rohealad vajavad peagi uuendamist. Nii on kõigile teada ammune probleem küll Kaarli puiestee puudega, Kadrioru pargi direktori soov uuendada sealseid alleesid või siinsamas Harju mäel suureks kasvanud puudega. Muidugi on need kõik emotsioone tekitavad küsimused, aga ega neist ei pääse. Igal puul on oma eluiga ja mingil ajal tuleb uuenduskuur ette võtta. Teha tuleb seda aga kaalutletult, kaasates teadlasi, praktikuid ja linnakodanikke. Nii et keskkonna alast tööd pealinnas on palju.
    Praegu tutvun lähemalt inimestega ja elan oma töösse sisse. Arvestades Äripäeva kustumatut huvi minu tegevuse vastu luban ametisoleku esimese saja päeva möödumisel tutvustada ajalehe lugejaid oma ideedega keskkonnaameti töö efektiivsuse tõstmisel, mille eest olen toimetusele juba praegu ette tänulik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Konstantin Eggert: Ukraina-Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalus pole ammu nii lähedal olnud
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
USA aktsiaturgudel taas hoogne müügipäev
USA börside peamised aktsiaindeksid sulgusid täna eilsest märkimisväärselt madalamal nii uue koroonatüve hirmu kui ka Föderaalreservi juhi kommentaaride tõttu.
USA börside peamised aktsiaindeksid sulgusid täna eilsest märkimisväärselt madalamal nii uue koroonatüve hirmu kui ka Föderaalreservi juhi kommentaaride tõttu.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Kingi oma kolleegidele emotsiooni!
Kuidas hoida meeskonnavaim kõrgel? Üheks suurepäraseks vahendiks on ühised koosviibimised, mis avaldavad positiivset mõju kogu töökeskkonnale. Kalev Spa pakub äriklientidele erinevaid sportlikke ning lõõgastavaid meeskonnaürituste korraldamise võimalusi.
Kuidas hoida meeskonnavaim kõrgel? Üheks suurepäraseks vahendiks on ühised koosviibimised, mis avaldavad positiivset mõju kogu töökeskkonnale. Kalev Spa pakub äriklientidele erinevaid sportlikke ning lõõgastavaid meeskonnaürituste korraldamise võimalusi.