Pension: mida jälgida fondi valikul?

Kuigi seadus nõuab pensionifondide investeeringute nimekirja avalikustamist kaks korda aastas, siis Swedbanki fondidest on täpne ülevaade fondivalitseja veebilehe kaudu kättesaadav 12 korda aastas. Kuna finantsinstrumentide loetelust arusaamine ei ole tingimata triviaalne ülesanne, siis on meil klientide igapäevaseks nõustamiseks ja abistamiseks olemas investeerimistugi ja fondinõustajad, kes keerukamate küsimuste osas saavad operatiivselt toetuda ka juba otse fondihalduri oskusteabele. Sellega üritame vältida black box tüüpi investeerimismudeli tekkimist, kus on küll näha sisend (klientide raha) ja väljund (tootlus), kuid enamuse ajast pole võimalik jälgida seda, mis toimub n.ö. kasti sees.

Milliste riskidega seisan silmitsi osakuomanikuna?

Pensionifondi näol on tegemist olulise säästmismudeliga ja pensionikoguja peaks kindlasti olema teadlik nii investeeringutega otseselt seotud finantsriskidest kui ka kaudsematest riskidest, mida ta võtab. Nimetatud riskid on täpsemalt kirjeldatud kohustuslike pensionifondide prospektis. Pensionikeskuse kodulehel olev viimase kahe aasta fonditootluste standardhälve (tootluse kõikumine) on kindlasti  oluline valikukriteerium, kuid seda otsustamisel aluseks võttes tuleks kindlasti tähele panna, et olulised muutused fondihaldurite strateegiates nii riskide põhimõttelise suurendamise kui ka vähendamise osas ei kajastu nimetatud näitajas enne mõne aja möödumist. Samas mõjutavad just sellised otsused tuleviku riskitaset väga palju. Näiteks Swedbanki kõige konservatiivsemas pensionifondis K1 otsustati finantskriisist saadud õppetunni ajel, et konservatiivsus pensioniraha kogumisel tähendab hoopis madalamat riskiprofiili kui seni optimaalseks peeti. Seetõttu viidi 2009 aasta mais fondi investeerimistrateegiasse sisse ka vastavad muudatused. Muutunud riskitase hakkab 2-aastase standardhälbe näitajates kajastuma alles mõne aja möödudes. Järgmisel aastal kehtestada plaanitav seadusemuudatus viib riskitasemed ka konkurentide konservatiivsetes pensionifondides Swedbanki konservatiivsele pensionifondile tunduvalt lähemale.

Üheks näiteks kaudsest riskist on võtmeisiku risk. Kas fondijuhtimise taga on suur meeskond või üks inimene? Kas meeskond on rahvusvaheline/-se kogemusega? Kuidas mõjutab minu pensionifondi võimalik fondijuhi vahetumine?

Swedbanki pensionifondid on väga teadlikult seda riski maandanud ja staar-fondijuhi asemel toetunud suuremale meeskonnale. Koostöö Swedbank Roburiga on seda lähenemist aidanud parandada nii senisest mitmekesisema meeskonna kui ka laiahaardelisema rahvusvahelise kogemuse osas.

Milline võiks olla pensionifondi oodatav tootlus minu poolt aktsepteeritava riskitaseme juures?

Selge, et rohkem tulu on parem kui vähem tulu ühe ja sama riskitaseme juures. Tuleb tõdeda, et turul pakutavate justkui sama agressiivsusastmega fondide riskitasemed võivad tegelikkuses oluliselt erineda. Kui jätta krediidi-, intressi-, valuuta- jms. riskide eest hoolitsemine erialaspetsialistide hooleks, siis võiks rusikareeglina alati meeles pidada, et tootlus ja risk on omavahel võrdelises seoses ja  esimene suureneb teise kasvades ning ka vastupidi. Miks pakuvad Ukraina võlakirjad suuremat tootlust kui Saksamaa omad?

Parima tootluse otsingul võib esmapilgul hea strateegiana tunduda pidev fondivahetus viimasel ajal parimat tootlust näidanud fondivalitseja juurde. Ja kui valitu ühel hetkel enam ei ole parim, siis vahetada uuesti. Valides taolise strateegia tuleks aga eelnevalt endale selgeks teha strateegia hind (fondivahetus maksab) ja muutused tegelikus riskitasemes. Ning kindlasti tuleks silmas pidada, et ükski fondivalitseja ei vali endale punase laterna rolli tootluste võrdluses vabatahtlikult ja ei rahuldu sellise asetusega mängulaual. Fondivalitsejate edetabel on läbi aastate olnud pidevas muutuses ja on seda kindlasti ka edaspidi. Kord Vestmann all ja Piibeleht peal, kord Piibeleht all ja Vestmann peal.