- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
SEB: fondi juhtimine on edukas tiimitöö
Fondi juhtimine on tihe meeskonnatöö, kus paljude ekspertide panus mängib fondi käekäigus olulist rolli, kirjutab SEB II samba pensionifondide haldur Vahur Madisson.
SEB Varahaldus usub, et meeskonnatöö on edukam ja efektiivsem kui üksikute inimeste iseseisev tegutsemine.
Erinevate SEB meeskondade igapäevase kaasamise kaudu tegeleb pensionifondides investeeringutega ligi 30 inimest, mis oleks mõeldamatu suurusega organisatsioon ainult kohaliku tegevusulatusega fondivalitseja puhul. Teatud suurusest alates võimaldab see spetsialiseerumist varaklasside lõikes ja ka parimat läbimõeldust nii pikema- kui lühiajalisema tähtajaga investeerimisotsustes, mis lõppkokkuvõttes parandab investeeringute kvaliteeti.
Näiteks fondide pikemaajalise investeerimisstrateegia kujundamisel kasutame eeldusi, mis on välja kujundatud ainult selle küsimusega tegeleva meeskonna poolt. Erinevate varaklasside sees tehtavate otsuste jaoks tugineme samuti spetsialiseerunud tiimidele. See vähendab investeerimisotsuste subjektiivsust, mis võib kujuneda näiteks finantspressi või maaklerfirmade päevakajaliste artiklite pealkirjade põhjal üldistavaid järeldusi tehes.
Et SEB pensionifondide strateegilises allokatsioonis on oluline koht ka Ida-Euroopa investeeringutel, siis on fondijuhil lisaks SEB globaalse organisatsiooni sisenditele igapäevane ligipääs ka Tallinnas asuva SEB Ida-Euroopa investeeringute kompetentsikeskuse tööle. SEB Ida-Euroopa investeeringute kompetentsikeskus kujutab endast kahte investeerimismeeskonda, mis tegelevad vastavalt Ida-Euroopa aktsia- ja võlakirjainvesteeringutega ning seda ka rahvusvaheliste institutsionaalsete investorite jaoks. Seal töötavad fondijuhid on rahvusvaheliselt tunnustatud. Sellisel moel on meil piisav usaldusväärsus ja võimekus investeeringute tegemiseks meie koduregioonis.
Märkimisväärne osa SEB pensionifondide investeeringutest tehakse läbi teiste investeerimisfondide. Et leida pensionifondidesse sobivaimad investeerimisfondid, kasutab fondijuht SEB globaalse investeerimismeeskonna üksuse SEB Manager Research meeskonna analüüsituge. Teistesse investeerimisfondidesse paigutamisel on SEB peaaegu alati kokku leppinud ilma väljalaske- ja tagasivõtmistasudeta investeerimise ning valitsemistasude osalise tagastamise. SEB Varahaldus fondivalitsejana ei teeni sellistest kokkulepetest mitte midagi, vaid kõik tagastatud tasud makstakse fondi kuhu see investeering kuulub.
Paigutuste tegemisel peame väga oluliseks riskide hajutatust. Meile on oluline, et riskide hajutatuse efekt rakenduks tõeliselt kriitilistes olukordades ning seetõttu suhtume kriitiliselt üldtunnustatud käibetõdedesse ning julgeme eristuda. Lähimast ajaloost võime tuua näite, kui otsustasime hoiduda reitinguagentuuride poolt kõrgelt hinnatud, kuid fundamentaalselt nõrkadeks osutunud eurotsooni äärealade asuvate riikide võlakirjadest. Investeeringute riskide jälgimiseks ja kontrollimiseks kasutab SEB Varahaldus riskijuhtimise protsessi, mis kontrollib fondijuhist sõltumatult riskide adekvaatsust ja piisava hajutatust. See kindlustab, et fondijuhi poolt ellu viidav strateegia ei muutuks ühel hetkel liiga riskantseks.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele